Ülevaade töötoas arutatud metatehnikatest
Postitatud: 16:42 18. Apr 2014Mis on metatehnika?
Vahend, mis annab mängijatele rohkem infot loo kohta, kui nad saavad läbi oma tegelase
Mänguväline, kuid mängijatevaheline suhtlus larbi ajal; mängijate vahel, kuid mitte nende rollide vahel.
Miks kasutada?
Süvendab tegelastevahelisi suhteid
Laiendab mängumaailma ja ajalist raamistikku
Rohkem viise, kuidas mängija saab mängu mõjutada
Meeleolu ja mängutempo muutmiseks
Metatehnikad võib jagada:
Diskreetsed (discreet): mängualast eemal või mitte kõigile märgatav metatehnika. Nt. jututuba(black box). Pluss: ei riku immersiooni, miinus: ei kaasa kõki, peab ise otsima.
Pealetükkivad (intrusive): mängus sees toimuv, kõigile nähtav metatehnika. Nt. kui toimub stseen või monoloog, kus GM paneb muu mängu pausile ja ülejäänud jälgivad stseeni. Pluss: lihtne kasutada ja liituda, pole saladus, kõik saavad osaleda, miinus: võib rikkuda immersiooni.
Mõlemaid kasutatakse draama tõstmiseks.
Lühike ülevaade mõnedest metatehnikatest:
VARJUD (shadows):
Varjud on tehnika, kus kas npc või teine pc mängib teistele mängijatele nähatmatut või osaliselt nähtavat tegelast (sisehääl, süümepiinad, ingel/deemon, alkoholism, vaimuhaigus).
Võimalik ka varjude omavaheline suhtlus.
Ka see on erinev palju on varjul kontrolli mängija üle (nt. ühel mängul toimusid maja igas ruumis erinevad lood ja tegevused, millest varjud teadlikud olid. Kui nad tundsid, et nende mängijal on nüüd väga vaja kuskil olla, said nad ta sinna viia).
Varjuga riskid/ohud: pealetükkiv, varjul vähe tagasisidet, varjul raske tabada õigeid hetki tegutsemiseks.
Kui oled vari: mitte olla liiga pealetükkiv, rohkem kuulata, püüda sekkuda õigel hetkel.
Stseenimäng (Scene play):
JUTUTUBA(black box):
Muust mängualast eemal olev ala, kus on võimalik mängida väikseid stseene, mis tolle hetke mängureaalsusesse ei sobi. Nt minevik, võimalik tulevik, fantaasia, unenäod, siseheitlus.
Mängida võid üksi, koos GM-iga või paluda teistel mängijatel end aidata (juhendad neid lühidalt, mida nad mängivad).
Esmalt arutatakse, mida hakatakse mängima. Oluline on teada, mis hetkeni mängitakse, et asi venima ei jääks. Selleks on hea nt otsusada, mis küsimusele otsitakse vastust ja kuidas lõpetada (nt. stseen lõpeb, kui keegi nutab või ütleb aitäh või kui sõdurid saabuvad jne).
Pärast mängimist võib arutada, kas see võis priselt ka nii olla (kui ei ole juhtunuga ikkagi rahul võib alati otsustada, et tegemist oli vaid ühe võimaliku stsenaariumiga).
Kuidas GM saab aidata:
Alustamine on kõige raskem, nii et GM võib aidata andes mängijatele juba mingi füüsilisema ja pingelisema poosi, millest nad alustavad.
Aidata võib ka näiteks 3-st allapoole lugemine, et stseen ei algaks liiga järsult.
Stseenimäng (Scene play):
EDASI/TAGASIHÜPE (flashforward/back):
Võib teha diskreetselt jututoas või terve mängugrupiga, nt viia kõik IG ajas edasi 10h ja anda ülevaade, kuidas on olukord muutunud.
MONOLOOG:
tegelase sisemõtted, sisedialoog/monoloog. Võib olla seotud muude tehnikatega: nt pärast jututoa stseeni.
Eesmärk sisemist maailma avada. Näha lisaks sellele, mis tegelane teeb, ka seda, mida ta mõtleb.
TÄHENDUSEGA ESEMED(objects with meaning):
rekvisiidil mingi kokkulepitud metatähendus, nt peol, GM paneb pudeli lauale, märguanne: kõik on purjus, olukord võiks eskaleeruda.
Kasutati mängus Just a little lovin’, kus iha oli üks keskseid teemasid. Igal mängijal oli sulg, mis esindas nende iha. Selle puudutamine, kellelegi kinkimine jne andis mängijatele infot ilma arutamata.
MÄNGUVÄLINE KOOSOLEK(off game meeting):
OG paus oma grupiga, kus arutatakse, kuidas kõigil läheb, on nad mänguga rahul, kuhu grupiga edasi liikuda jne. Annab võimaluse nende mängu parandada, kellel on millegipärast igav või halb mäng. Eriti hea pikemal mängul.
VAHEAEG(act break):
Kui mäng on jagatud mitmeks osaks, mille vahel võib olla ka pikemalt aega möödunud, kasutatakse vaheaega. Sel ajal antakse ülevaade, kas/mis on muutunud, võib-olla tehakse ka mõni vahestseen ja järel/vahebriif.
TERAAPIAVOOR(therapy session):
(kasutatakse vähe)
Sündmus, mida IG ei saa teha rekonstrueeritakse improvisatsiooni käigus mingis teraapia sessiooni sarnases olukorras, eesmärk omavahelisi suhteid arendada. Nt. Battlestar Galactica mängus piloodid ei saanud 'päriselt' välja minna, ja siis lepiti kokku, mis juhtus IG missioonijärgsel järelbriifil, mida juhtis GM.
SAATUSEMÄNG (fate play):
Etteplaneeritud looarendus tegelasele või grupile. Võib olla konkreetne (mängu lõpus suren) või ebamäärasem (ükskõik, mis ka ei juhtuks, mu tegelane saab loo jooksul oma õe surmast üle).
Kasutatud allikad:
http://www.riders-project.net/research/ ... kshop.html
http://annikawaern.wordpress.com/2012/0 ... s-in-larp/
http://nordiclarp.org/wiki/Meta-technique
http://www.slideshare.net/petter.karlss ... es-applied
http://www.slideshare.net/petter.karlss ... iques-2013
http://lizziestark.com/2013/04/30/my-knutepunkt-2013/
Veel lugemist:
http://workshophandbook.wordpress.com/c ... echniques/
Vahend, mis annab mängijatele rohkem infot loo kohta, kui nad saavad läbi oma tegelase
Mänguväline, kuid mängijatevaheline suhtlus larbi ajal; mängijate vahel, kuid mitte nende rollide vahel.
Miks kasutada?
Süvendab tegelastevahelisi suhteid
Laiendab mängumaailma ja ajalist raamistikku
Rohkem viise, kuidas mängija saab mängu mõjutada
Meeleolu ja mängutempo muutmiseks
Metatehnikad võib jagada:
Diskreetsed (discreet): mängualast eemal või mitte kõigile märgatav metatehnika. Nt. jututuba(black box). Pluss: ei riku immersiooni, miinus: ei kaasa kõki, peab ise otsima.
Pealetükkivad (intrusive): mängus sees toimuv, kõigile nähtav metatehnika. Nt. kui toimub stseen või monoloog, kus GM paneb muu mängu pausile ja ülejäänud jälgivad stseeni. Pluss: lihtne kasutada ja liituda, pole saladus, kõik saavad osaleda, miinus: võib rikkuda immersiooni.
Mõlemaid kasutatakse draama tõstmiseks.
Lühike ülevaade mõnedest metatehnikatest:
VARJUD (shadows):
Varjud on tehnika, kus kas npc või teine pc mängib teistele mängijatele nähatmatut või osaliselt nähtavat tegelast (sisehääl, süümepiinad, ingel/deemon, alkoholism, vaimuhaigus).
Võimalik ka varjude omavaheline suhtlus.
Ka see on erinev palju on varjul kontrolli mängija üle (nt. ühel mängul toimusid maja igas ruumis erinevad lood ja tegevused, millest varjud teadlikud olid. Kui nad tundsid, et nende mängijal on nüüd väga vaja kuskil olla, said nad ta sinna viia).
Varjuga riskid/ohud: pealetükkiv, varjul vähe tagasisidet, varjul raske tabada õigeid hetki tegutsemiseks.
Kui oled vari: mitte olla liiga pealetükkiv, rohkem kuulata, püüda sekkuda õigel hetkel.
Stseenimäng (Scene play):
JUTUTUBA(black box):
Muust mängualast eemal olev ala, kus on võimalik mängida väikseid stseene, mis tolle hetke mängureaalsusesse ei sobi. Nt minevik, võimalik tulevik, fantaasia, unenäod, siseheitlus.
Mängida võid üksi, koos GM-iga või paluda teistel mängijatel end aidata (juhendad neid lühidalt, mida nad mängivad).
Esmalt arutatakse, mida hakatakse mängima. Oluline on teada, mis hetkeni mängitakse, et asi venima ei jääks. Selleks on hea nt otsusada, mis küsimusele otsitakse vastust ja kuidas lõpetada (nt. stseen lõpeb, kui keegi nutab või ütleb aitäh või kui sõdurid saabuvad jne).
Pärast mängimist võib arutada, kas see võis priselt ka nii olla (kui ei ole juhtunuga ikkagi rahul võib alati otsustada, et tegemist oli vaid ühe võimaliku stsenaariumiga).
Kuidas GM saab aidata:
Alustamine on kõige raskem, nii et GM võib aidata andes mängijatele juba mingi füüsilisema ja pingelisema poosi, millest nad alustavad.
Aidata võib ka näiteks 3-st allapoole lugemine, et stseen ei algaks liiga järsult.
Stseenimäng (Scene play):
EDASI/TAGASIHÜPE (flashforward/back):
Võib teha diskreetselt jututoas või terve mängugrupiga, nt viia kõik IG ajas edasi 10h ja anda ülevaade, kuidas on olukord muutunud.
MONOLOOG:
tegelase sisemõtted, sisedialoog/monoloog. Võib olla seotud muude tehnikatega: nt pärast jututoa stseeni.
Eesmärk sisemist maailma avada. Näha lisaks sellele, mis tegelane teeb, ka seda, mida ta mõtleb.
TÄHENDUSEGA ESEMED(objects with meaning):
rekvisiidil mingi kokkulepitud metatähendus, nt peol, GM paneb pudeli lauale, märguanne: kõik on purjus, olukord võiks eskaleeruda.
Kasutati mängus Just a little lovin’, kus iha oli üks keskseid teemasid. Igal mängijal oli sulg, mis esindas nende iha. Selle puudutamine, kellelegi kinkimine jne andis mängijatele infot ilma arutamata.
MÄNGUVÄLINE KOOSOLEK(off game meeting):
OG paus oma grupiga, kus arutatakse, kuidas kõigil läheb, on nad mänguga rahul, kuhu grupiga edasi liikuda jne. Annab võimaluse nende mängu parandada, kellel on millegipärast igav või halb mäng. Eriti hea pikemal mängul.
VAHEAEG(act break):
Kui mäng on jagatud mitmeks osaks, mille vahel võib olla ka pikemalt aega möödunud, kasutatakse vaheaega. Sel ajal antakse ülevaade, kas/mis on muutunud, võib-olla tehakse ka mõni vahestseen ja järel/vahebriif.
TERAAPIAVOOR(therapy session):
(kasutatakse vähe)
Sündmus, mida IG ei saa teha rekonstrueeritakse improvisatsiooni käigus mingis teraapia sessiooni sarnases olukorras, eesmärk omavahelisi suhteid arendada. Nt. Battlestar Galactica mängus piloodid ei saanud 'päriselt' välja minna, ja siis lepiti kokku, mis juhtus IG missioonijärgsel järelbriifil, mida juhtis GM.
SAATUSEMÄNG (fate play):
Etteplaneeritud looarendus tegelasele või grupile. Võib olla konkreetne (mängu lõpus suren) või ebamäärasem (ükskõik, mis ka ei juhtuks, mu tegelane saab loo jooksul oma õe surmast üle).
Kasutatud allikad:
http://www.riders-project.net/research/ ... kshop.html
http://annikawaern.wordpress.com/2012/0 ... s-in-larp/
http://nordiclarp.org/wiki/Meta-technique
http://www.slideshare.net/petter.karlss ... es-applied
http://www.slideshare.net/petter.karlss ... iques-2013
http://lizziestark.com/2013/04/30/my-knutepunkt-2013/
Veel lugemist:
http://workshophandbook.wordpress.com/c ... echniques/