Üksildane oktoobriöö
Üksildane oktoobriöö I
Üksildane oktoobriöö II
| |
Kuupäev | 07.10.2006 |
Koht | Mägede talu |
Korraldajad | Idril, Taliesin |
Rolle, veel rolle, rohkem rolle, veel rohkem rolle ja siis veel. |
On aasta 1908. Maailma laastab suur katkupandeemia. Ühte väikesesse talusse tähtsusetus Liivimaa provintsis koguneb hulk kummalisi tegelasi: Igavene Juut golemiga, leedu aadlisoost maag ühe väga vana kassiga, kohalik mõisaperemees, abielupaar koos ühe džinniga, kellelt neil veel vaid üks soov välja nõuda on, hunt talu kõrval olevast metsast ja tsaari spioon.
Nad on tulnud kohale selleks - teavad nad sellest või ei - et mängida Suurt Mängu ja määrata kindlaks, kas Iidsed Jumalad pääsevad tagasi siia maailma; kas uks Avatakse või jääb ta Suletuks, nagu ta siiani alati seda teinud on. Osad Mängijad on aga varem kohtunud ja pole üksteisele võõrad - kas aga sõprus- ja sugulussidemed hakkavad toimuvat mõjutama?
Üksildane oktoobriöö II
Üksildane oktoobriöö II
| |
Kuupäev | 05.03.2011 |
Koht | Anne Noortekeskus, Tartu |
Korraldajad | Alleria, Taliesin, Hellera |
Galerii | Pilte ka |
Teema foorumis | |
Muljete teema |
Kontoris oli vaikne.
“Kuule, ega sa tea, mis on saanud Petriga arvepidamisest?”, küsis lühike kiilanev mees oma boksinaabrilt. “On ta äkki haige või? Õlut pole ta ka kaks nädalat joomas käinud.”
“Äkki lasti lahti? Või läks maailma päästma, nagu ta alati täis peaga lubas teha?” irvitas too. Ega talle Petr eriti meeldinud olnud. Kahtlane tüüp. Teadis liiga palju.
Kaks kogu seisid rentsli ääres ja vaatasid alla.
“Meie oma?” küsis pikem.
“Ma arvan, et me ei saagi seda vist teada,” vastas lühem.
“Nojah. Mis seal ikka. Ma arvan, et mida vähem inimesi ta surmast teavad, seda parem. Viime ta krematooriumisse?”
Lühem noogutas “Ivan ajab asjad korda.” Ta kummardus ja võttis oma hapra välimuse kohta üllatava kergusega laiba sülle.
“Kahju, ma oleks leidnud talle palju meeldivaimaid viise suremiseks,” pomises ta endamisi.