Ajatu Põhjamaa ajalugu
Ajatu Põhjamaa ajalugu on osa Juunior-LARPi taustast.
Ajatu Põhjamaa tekkimine (Jumalik versioon)
Alguses koosnes maailm igikülmast põhjast ja põletavast lõunast. Seda valitsesid hiiglased. Põhja jää- ja lõunat tulehiiglased. Siis sündis Rhudwir, loojahiiglane. Tal on kaks last – Lokh ja Liira, jumalate isa ja ema.
Loojahiiglaseks ei saanud Rhudwir omaenese tahtest. Tule- ja jäähiiglased olid need, kes tapsid Suure Rhudwiri. Langenud hiiglase kehast sai maa jää ja tule vahel – maa millel elavad inimesed. Tema kulmudest said kaitsvad mäeahelikud, mis hoidvat eemal hiiglaseid, tema verest mered, jõed ja järved, tema kontidest metsad ning ihust muld. Lokhist ja Liirast sündisid kolm last. Kolm Jumalat. Fylna, Froyll ja Druxel. Pärast kolmikute ilmaletoomist Liira hukkus. Tema kehast said Läänemäed, tema hing aga imbus maapinda ning Liirast sai Maaema. Varalahkunud kaasa mälestuseks otsustas Lokh teha Kõige Suuremast Kivist kuju. Kuus ööd ja seitse päeva vasardaski Lokh ma suure Haamri ja meisliga Kõige Suuremast Kivist kuju. Seitsmendal ööl raius aga Druxel kivi tagaküljele augud, nõnda et kivi Lokhi võimsate hoopide all kildudeks pudeneks. Ning just nii, nagu kurikael Druxel oli plaaninud, läkski. Esimese võimsa vasarahoobi all purunes kivi tuhandeteks pisikesteks kildudeks millest tekkisid esimesed inimesed, päkapikud, haldjad ja kääbikud. Druxeli sigadus jäi aga igaveseks saladuse hõlma. Lokh sai aja möödudes oma leinast üle ja asus koos oma lastega valitsema inimeste, haldjate, kääbikute ja päkapikkude üle.
Aja jooksul eraldusid Jumalad inimestest ja asusid elama Yglondi, suurde jumalate pilvelinna, mis legendi kohaselt kunagi alla kukkudes maailmalõpu põhjustab.
Muinaslugudes räägitakse, et Aegade Alguses olevat Jumalad inimestega samades kodades elanud. Kuid see oli nõnda ammu, et isegi vanemate ättide vanavanaisad teadsid sellest rääkida üksnes lugusid, mida nad oma vaarisadelt olid kuulnud.
Mõistagi pole need viis mainitut ainsad jumalad. Aja jooksul on päris mitmeid jumalaid juurde tekkinud. Ja kõvasti on kadunud: kes Suure Maailmahundi Jorgolli kõhtu, kes kadunud omavahelises kähmlemises, kellel on mõni asisem kangelane mõõga kõhust läbi ajanud. Ometi on tekkinud jumalaid siiski rohkem kui kadunuid. Muidugi on need nooremad jumalad nõrgemad kui vanemad. Eriti need kes tekivad jumala ja sureliku vahelise armastuse tulemusena… või pealesunnitud armastuse tulemusena.
Üks Põhjamaa legend räägib Annast, suurest vägilasest, kes vihahoos vägistas ära ühe noorema jumala, Dargolli. Sellest sündis talle poeg Hjordol kes oma elu jooksul palju vägitegusid korda saatis. Dargolli pole aga sellest ajast alates näha olnud. Arvatakse et ta ennast suurest häbist ära tappis või kuhugile peitis.
Elu veereb edasi ilma suuremat laadi jumalike muudatusteta. Mõistagi korraldab Druxel endiselt sigadusi, tekib ja kaob pisemaid jumalaid - aga ühtegi suuremat sorti ämbrisseastumist pole viimasel ajal olnud. Ju vist ei ole sellist ämbrit mida jumalad oma sammuga lihtsalt ei lömastaks.
Froyli tsükkel
Oh õnnetust ja pisaraid, kui esimene lohe oma esimese hingetõmbe võttis ja maailma kord ja rahu maagia kaoses rikutud said! Kuid vapralt kutsus Froyl üles teisi jumalaid lohedega võitlema. Kutsuti ka inimesed kui jumalate suurim loometöö ja Maaema mälestusekillud, kuid mõned inimesed olid kurjusest haaratud, kuulasid lohede õpetusi ja hülgasid oma loojad. Kaua võitlesid jumalad ja lohed ning lohed põletasid nii taeva kui maapinna ja mustad pilved rullusid üle maa kui rünnakule asuv ratsavägi, nende ees tõusis õhk, mida ei saanud hingata. Froyl ja tema kaaskond tegid palju vägitegusid ja lõpuks said Lohed lüüa. Kuid kahju oli juba tehtud. Inimesed olid õppinud puudutama väge, millest ükski surelik ei peaks isegi mite kuulnud olema. Nüüd kujundasid inimesed ise maailma oma tahtmise järgi ümber ja tõid kaasa kaose ja hävingu. Järgnesid sada aastat sõdu inimeste vahel ja sajad tuhanded surid.
Froyl on kuulutanud, et maailm saab kord maagia poolt tükkideks rebitud. Saabumas on kaose ajastu ja kurjuse võidukäik. Nõnda kutsume üles kõiki inimesi, kes pole pimedusse haaratud, juhtima püha tuld nende häbematute vastu, kes on tõstnud end oma staatusest kõrgemale ja teevad seda, mileks ainult jumalatel õigus on!
Ajatu Põhjamaa tekkimine (Lohede versioon)
Alguses oli energia ja kaos. Siis hakkas energia moonduma mateeriaks. Mateeriaid oli kahte tüüpi. Elav ja elutu. Elutust mateeriast tekkisid maa, vesi ja taevas. Elavast mateeriast tuli, maagia ja lohed.
Aja möödudes sündisid mõlemast energiast olendid, kes elasid maapinnal. Kividest kasvasid välja trollid ja päkapikud. Taevas hakkasid elutsema linnud ja putukad. Kõige rohkem olendeid pärineb veest. Neist paljud jäid vette elama, kuid paljud tulid sealt ka välja. Nende seas kes välja tulid, olid ka nood, kellest said inimesed, haldjad ja kääbikud. Kaua elasid maa rahvad rahus, kuid siis, koos ajas tagasisaadetud rändurite tulekuga, sündisid jumalad ja sündis ka Ürgkurjus. Veel mõni aeg kestis rahu, kuni Jumalad ja Ürgkurjus oma võimu suurendasid. Lohed ei pidanud seda millekski. Neid ei huvitanud võim. Maailma rahvastest aga said teenrid nii Kurjusele kui jumalatele. Nõnda puhkeski sõda jumalate ja Kurjuse vahel, kannatajaks olid aga loomulikult nende teenrid, kes sõdima pidid. Lohedel hakkas rahvast kahju ja nad õpetasid neid maailma energiat kontrollima. Teisisõnu, lohed õpetasid neile maagiat. Et inimesed ja teised rassid nüüd ise maailma voogusid mõjutada suutsid, said nad kõrgemate vägede teenistusest vabaks. See kuid ei meeldinud ei jumalatele ega ka Ürgkurjusele. Nii algaski Jumalate Sõda.