Kuni tänaseni olid Infrapunase õiguskategooria tööline, kes töötas madalapalgalisel töökohal ühes Raali teenusfirmadest. Töö eest toiduvaatidel, botihoolduses, reaktori kontrollruumis või kloonimispaakidel maksti sulle sada krediiti kuus.
Töö oli igav. Eined koosnesid mikrolainel soojendatud Kuumast Lõbust, voolikusse pakitud Külmast Lõbust ning pakist Vetikakrõpsudest, mida loputasid alla KohviLaadi, TeedSööri, või vahetevahel koguni Põrkava PudeliPruulitisega. Igal ööl magasid ühisbarakkides mingil juhuslikul naril. Lärm oli nagu termosõlmes. Lõhnas tärpentiini järgi. Said nahahaigusi ning solkmed. Sellegipoolest hõljusid sa ringi õndsas rõõmuvines, mida tasuta ravim ÕnnElu sulle pakkus.
Siis teatasid sa ühe teise Infrapunase reetliku käitumise oma sõbrale Raalile. Tunnustamaks sinu tegu ülendas Raal su õiguskategooria Punaseks, autasustas sind 1000 krediidi, oma voodiga, vähendas sulle antavat rahustite hulka ning andis sulle haruldase aarde kõrge õiguskategooria hüdropoonilistest aedadest: õuna. Tõelise õuna.
Seda õuna süües — see oli esimene kord, mil sõid tõelist toitu — mõistsid, et kõrgema õiguskategooria rahvas sööb nii kogu aeg.
Nüüd selgeid mõtteid mõeldes — ka see oli esimene kord — tekkis sinu jaoks maailma uus iha: iha elada paremini kui varem. Iha jõuda edasi.
Raal ütles sulle ka selle õunasordi nime: Punane Maius