Näituse korraldaja, Muistsete kultuuride asjatundja. Ivar Kalve, vanus 30 (oHpuu).
Tsitaat Ivarilt: Tõepoolest, see meenutab väga 14. dünastia skarabeusi, kuid vadake seda kirja veel kord. See on tsitaat hümnist Ra-le, mis tehti umbes 800 aastat hiljem. Nii palju kui ma selle stiili kohta oskan öelda, kunstnik nägi 14. dünastia skarabeusi – ilmselt varastatud mõnest hauast, talle meeldis see ja ta kopeeris selle. Ja müüs eurooplasele. See on kõige rohkem sada aastat vana.
Ivar oli ainult kaksteist, kui tema onu viis teda Washingtoni rahvusgalerisse Tutankhamoni aardeid vaatama. Mumitseerimisprotsessi koletud üksikasjad jätsid sügava jälje nooruki mällu, kuid asi, mis sinna kõige sügavamini sööbis, oli mingi seletamatu erutus, mida Howard Carter pidi tundma, kui ta haua avas. Sellest ajast peale katsid Ivari magamistoapõrandat egüptoloogia ja hiljem ka muude vanade kultuurise teemalised raamatud, samal ajal kui tema eakaaslased lugesid fantaasiakirjandust ja tegelesid tippsportlaste kummardamisega. Tema elu eesmärgiks sai teha tõeline Leid. Selline, mis näitaks mõnd ammukadunud tsivilisatsioon uues valguses ja kirjutaks tema nime entsüklopeediatesse.
Kuid nõukogude aja lõpp oli segane aeg. Raha oli vähe, ning õpinguteks vajaminevat aega tuli palgateenimisele kulutada. Ivar sattus tööle matkatarvete poodi, see aga avas talle teist sorti võimaluse. Ta rääkis omanikule augu pähe ning sai rännakuvarustuse täiesti tasuta. Egiptusereis oli kohutavalt kallis, kuid see oli omal käel. Kaks kuud täielikku põrgut, kohutav palavus, putukaammustused, palavik ja nälgimene olid seda väärt. Ta sai oma kätega katsuda seda, millest oli unistanud. Ivar ei rahuldu ainult teadmistega, tõeliselt õnnelik on ta siis, kui saab mõnda vana savitahvlit oma käega katsuda või kasvõi mõne templi varemete kõrval kruusaaugus magada.
Hiljem, peale ülikoole ja muud sarnast, sattus ta ühe 13. dünastia vaarao haua peale. Kui kaevajad, keda ta oli palganud, olid palga üle nurisedes lahkunud, urgitses ta ikka edasi. Sellesama kuu valguses, mis oli Niiluse peale kümneid tuhandeid aastaid paistnud, avas ta lõpuks hauakambri ja sisenes pimedusse, mis ootas ees. Peale 15 tundi hauakambris mõistis Ivar, et ta pole päris tavaline inimene. Sealt alates on Ivaril tekkinud peaaegu üleloomulik vaist iidsete artefaktide autentsuse hindamise osas.
Kindral Laidoneri Muistisekogu on legend. Asi millest räägitakse, aga siiani ei teadnud keegi mida ta täpselt sisaldab. Peale nende kolme eseme, mille Laidoner, suhteliselt lakoonilise ja formaalse kaaskirjaga, Tartu Ülikoolile kinkis. Ning seal polnud ka midagi erilist. See, mis praegu on Ivari kätte sattunud on tõeline aare.
(Edasine jutt sõltub sellest mis seal siis ikkagi on, hetkel pole meil kogu näituse kraami koos, informeerin sind, kui vajalikud esemed on tegelikult hangitud.)
1. Muumia.
Juurdepandud kirjade järgi on muumia 4. vaaraode dünastiast ja olnud maetud Giza platoole, suure Khufu püramiidi lähedale. See teeb temast ühe vanima muumia, mis leitud on ja kindlasti vanima tervelt säilinud muumia. Tehtud umbes 2600 aastat enne kristust ja elas tõenäoliselt kadunud Ankh Ptahi kuningriigis. (Kontrollimiselt täiesti ehtne.)
2. Kiilkirjatahvlid. Viis tükki.
2 akkadikeelsetkeelset, 2 elamikeelset ja 1 täiesti tundmatu märgisüsteemiga tahvel. Akkadikeelsed (vana assüüria). Dateering 1900 aastat enne kristust. Rituaalseks ohverdamiseks määratud orjade nimekiri (5 nime). Ostu-müügi leping 25. vaknritäie tundmatut tüüpi pidu kohta. Elamikeelsed. Dateering ca. 2200 aastat enne kristust. Deshifreerimata. Tundmatu märgisüsteemiga tahvel. Dateering 2500 aastat enne kristust.
Kogu juhtus sinu kätte imelikul kombel. Sinu poole pöördus keegi Aksel Künnap, kes väitis, et ta on selle kogemata maast välja kaevanud, ning pakkus müügiks võileiva hinna eest. (Ega see hind väga pisike polnud, aga sellise kogu kohta äärmiselt väike.) Tegelikult olnuks aus teda hoiatada, et ta naeruväärset hinda küsib, aga ahnus sai sinust võitu ja Assürioloogia Seltsi (ja eriti selle välisliikmete kaudu) sai raha kokku aetud. Kogu saamisloos ja hinnas oli tegelikult midagi kahtlast, kuid sul oli sellest üsna ükskõik.
(Assürioloogia Seltsi on prof. dr. Thomas R. Kämmerer initsiatiivil asutatud institutsioon, mis tegelikult kaunis harva temaatiliste üritustega tegeleb ja rohkem sarnase valdkonnaga inimeste ühisteks joominguteks on mõeldud.)
Näitus pannakse üles 69. koolis, vast veidi veider koht, aga saali üürimine pikemaks on tänapäeval kallis ning kui sinu vana sõbranna Viktoria Herzen (kooli ajalooõpetaja) sulle ettepaneku tegi, et seda on võimalik seal täiesti tasuta välja panna, siis oli see nagu taevast saabunud kingitus.
ajaloo õpetaja Vikroria herzen http://www.hot.ee/t69kk/pildid/liisi
bioloogia õpetaja Nänsi Villpuu http://www.hot.ee/t69kk/pildid/kaidi
Aksel Künnap http://www.hot.ee/t69kk/pildid/ingmar.kasser