Katrin Veerend, vanus 20 (Berit Kalda).

Briifib Mart.

This time you’ve gone too far,
This time you’ve gone too far,
This time you’ve gone too far,
I told you,
I told you,
I told you,
I told you.

- Peter Gabriel, Digging in the Dirt.

Katrin arvas, et ta oli kuri. Ta arvas, et ta oli tõepoolest halb. Oi, kuidas ta eksis.

Varajases nooruses oli tal kõik, mida ta endale vähegi ihaldas. Peale oma vanemate armastuse. Ja siis õppis ta lõhkuma asju, mida vanemad talle kinkisid, selleks, et nende tähelepanu endale saada. Ta üritas neile haiget teha iga korra eest, mis nemad talle tegid. Nukkudega. Lemmikloomadega. Oma esimese autoga. Oma esimese boyfriendiga. Asjade lõhkumisest ja kõrvaleheitmisest sai tema meetod tähelepanu otsida.

Ka enese lõhkumine oli hea vahend ja tihti oli see mõnus. Alkohol. Heroiin. Vahel kui ta ärkvele tuli oli mitu päeva mööda läinud. Ta oli marraskil, väsinud ning ta ei teadnud kus ta on. Aga selle asemel, et temast hoolida maksid vanemad kellelegi, et see teeks seda nende eest. Nagu näiteks kallile psühhiaatrile, kelle määratud kokkusaamised kippusid alati meelest ära minema. Alles kodust põgenemine oli see, millest vanemad ei suutnud mööda vaadata. Siis oli juba liiga hilja.

Järgnes noorus täis sadismi ja satanismi. Kohaliku saatana kiriku liikmena jõi ta verd, osales orgiates, sülitas piiblitele. See oli mingi seltskond, parema puudumisel. Silmatorkavalt teatraalne, sisutühi ja mõttetu. Peale esimest paari kuud ei jätnud kirikujuhtide sisutühjus ja harimatus endast mingit kahtlust. Sellel puudus õige teravus ja pinge. Vanitas vanitatum.

Lõpuks juhtis saatus Katrini kohta, kus tema piinav iha maailma hävitada leidis vajaliku rakenduse. See polnud enam kellegi tähelepanu pärast, või vähemalt suurelt jaolt mitte. Ta leidis kellegi, kelle taga oli midagi tõsist. Kes teadis maailma kohta midagi, mida teised ei teadnud.

Nõid Tokrodal on maailmaga oma plaan. Ja see on midagi hirmuäratavat. Midagi ehtsat. Midagi sellist millest keegi ilma ei jää.

Kuid ta ei saa seda teha üksi. Tal on selleks tarvis kaaslasi. Kahtteist naisnõida, kelle läbi suudab ta oma hävitavat jumalikku olemust maailmale avaldada. Nagu Shiva hinduistlikust mütoloogiast, kes lõhub selleks, et midagi uut ja paremat saaks sündida.

Olla ise päris ehtne nõid, mitte mõni armetu jäljendaja on see, mis Katrinile meeldib. Maailm vajab korralikku puhastust.

Teised naisnõiad on tegelikult parajad eputised, Katrinil on raske mõista kuidas Tokoda neid talub. Tokroda seltskonnas on üldiselt kombeks rääkida kahemõtteliselt, ümbert nurga ja loopida vihjeid. Otse rääkimist tavaliselt välditakse. Vihjetega üksteise mõnitamine on naisnõidade seltskonnas tavaline asi.

Tokroda läheb sellele ballile mingit eriti salajast ainet hankima. Mingi riiklik salajane värk, mis pidid inimesele spirituaalsed võimed andma. Ilmselt on tulemas võitlus paratasandil. Oleks hirmus huvitav vaadata, kuidas Tokroda oma nõiavõimeid näitab.

(Tokroda maailmavaatega saab tutvuda kui vaadata foorumit www.vaimumaailm.ee ja kuna foorum on suur ja selles uitamine võib olla tüütu, siis võib lugeda esimest postitust sellest teemast http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?t=1663&start=0)

Tunned:

Tokroda http://www.hot.ee/t69kk/pildid/arlis

Kirke - naisnõid http://www.hot.ee/t69kk/pildid/cashmir

Berenike - naisnõid http://www.hot.ee/t69kk/pildid/doris

Märten - Tokroda kaaslane (ilmselt kah nõid) http://www.hot.ee/t69kk/pildid/aurin