Arno Valgepea, kooli psühholoogiaõpetaja (Bernard).
Briifib Mart.
Arno vestlus GMiga
GM: Tere Arno.
Esimene asi mis sinu puhul silma hakkab on ratastool. Põed mingit haigust?
Arno: Jah, lapsest peale. Füüsilise tervisega pole mul vedanud. Ma kardan, et sa ei kujuta isegi ette mida tähendab elu ratastoolis. Ja mitte ainult ratastoolis pole asi.
Luude hõrenemine. Jalutu inimene võib vähemalt oma kätele loota. Minu käeluu võib sama lihtsalt katki minna. On palju asju mida inimesed peavad elu loomulikuks osaks, mida aga mina pole iial kogenud.
GM: Kas sa pole sellise nigela saatuse tõttu kibestunud?
A: Füüsiliste puudustega arvestamine on teinud mind vaimset tugevaks. Ma suudan palju taluda.
GM: Mul on tunne, et sa ei räägi päris täit tõtt. Mulle võib kõigest rääkida. See jutuajamine jääb meie vahele.
A: (paus) Noh... hea küll. Sinu eest on tõepoolest raske varjata. See oli neljateistaastaselt... kui ma elasin läbi oma elu kõige suurema alanduse... Asi iseenesest tundub praegu suhteliselt vähe tähtis, aga siis ma taipasin midagi olulist. Nimelt, et maailm on mulle võlgu. Ja mul on kohustus see võlg täies ulatuses sisse nõuda.
GM: Soovid sigaretti?
A: Tänan, ma ei suitseta.
GM: Kas see oli siis, kui sul tekkis plaan psühholoogiat õppima minna?
A: Mitte päris. Veidi hiljem. Siis oli nõukogude aeg. Tänu minu füüsilistele vigadele hellitasid vanemad mind lapsena kohutavalt. Minu vajadused tulid alati kõigepealt ja ma õppisin seda üsna ruttu ära kasutama. See muutus harjumuseks. Puberteedieas oli meie kodune elu täielikuks farsiks muutunud, ülepäeviti saatsin ma oma nutva isa teise tuppa häbenema. Hiljem märkasin, et samad võtted töötavad ka teiste peal. Mul on ilmselgelt asja peale loomulik anne. Psühholoogiaõpingud oli lihtsalt asja loomulik jätk. Ja ülikool... ega ma sealt vist väga palju muud juurde ei saanud peale kindluse, et ma tegelen õige asjaga.
GM: Aga NLP? See tuli hiljem?
A: (muigab) kui ma sulle päris ausalt ütlen, siis tavapsühholoogia vaatevinklist on NLP üks paras ‘taldrikukeerutamine’. Mitte et iva täiesti puuduks, seal on mitmeid asju mis päriselt toimivad, aga eks ta ole suurelt jaolt välja mõeldud selleks, et inimeste taskutest raha välja meelitada. Kõik need pikad kursused ja muud testid... ma tegin nad läbi, sest see sobis minu eesmärkidega. Lisaks, NLP tase Eestis on mannetult madal ja seda tänu tõsiselt andevaestele inimestele. Ma nägin selles hõivamata kohta, vallutamata ala.
Ning asjas on veel teine aspekt, hüpnotiseerimine on mind alati võlunud, aga NLP (nii palju kui tast üldse tolku on) põhiliselt sellega tegelebki. Mõtle ise, ‘psüühiliste seisundite modelleerimine’ – mis asi see sinu arvates on. Kogu see jutt ‘edukuse analüüsimisest’ on tegelikult bullshit, lihtsalt õiged sõnad tänapäeva inimeste kõrvadele. Ja iseenesest muidugi kaval käik asja loojate poolt, kuigi mida aeg edasi, seda kulunum see tundub. Võltsid asjad kuluvad kiiremini. NLP on juba umbes kolmkümmend aastat vana, Venemaal on see näiteks praegu väga populaarne, aga Eesti jaoks on see suhteliselt uus asi.
GM: Hmm... Nii et sa pole sellest eriti kõrgel arvamusel. Kas see oli sinu väike ‘maailmavalitsemisplaan’ mis ajendas sind NLPga tegelema?
A: Ma ei saa aru, millest sa räägid?
(Piinlik paus)
...Nojah, tavaliselt... Tegelikult on see üks ja ainuke asi millest ma iial ei räägi. Praegugi kaasteadjaid vähemalt üks ülearu. Ma lootsin, et see teema jääb täna vahele, aga sind on vist raske alt tõmmata.
Ja vastuseks sinu küsimusele – see polnud alguses minu mõte. NLP kursused olid selleks ajaks ammu möödas ja mina olin kooli psühholoogiaõpetaja.
Lõime kolleeg Üllaga (õppealajuhataja) lihtsalt konjakipitsi taga aega surnuks. Jutt käis hüpnotiseerimisest, rääkisin sellest kui lihtne see tegelikult on ja kuidas inimene ei pruugi tegelikult aru saada, et teda on hüpnotiseeritud. Kõike seda annab korraldada ilma et see tekitaks vähimat kahtlust. Mida rohkem on hüpnotiseerija oma patsienti hüpnotiseerinud, seda lihtsamalt jääb ta hiljem uuesti hüpnoosi alla.
Kummaline, aga inimesed arvavad, et hüpnotiseerimine on midagi hirmus keerulist. Sugugi mitte. See on erakordselt lihtne. Hüpnotiseerimise kohta on palju müüte, mis tegelikult tõele ei vasta. Inimene võib hüpnotiseerija üle laia lõuaga irvitada ja siis ühtäkki ehmatusega avastada, et ta keha ei allu enam tema enese tahtele.
Ülla mõtles seda alguses vist naljana. Meil on eliitkool, selle kooli õpilased on kuulsate ja rikaste inimeste lapsed, väga tõenäoliselt saavad neist kunagi rikkad ja mõjukad inimesed. Kui olla kannatlik, ning seeme varakult mulda külvata, võib hiljem rikkalikku saaki lõigata. Minul psühholoogiaõpetajana on ideaalsed võimalused õpilaste hüpnotiseerimiseks. Nad istuvad tunnis, kus nad peavad mind kuulama. Ma saan aegsasti kindlaks teha kes alluvad hüpnoosile paremini, kes halvemini. Ma saan neid aegamisi hüpnoosi suhtes vastuvõtlikumaks harjutada. Ja ma saan alguses lihtsate ja süütute sugestsioonide abil olla täiesti kindel kas õpilane allub või ei. Vahelejäämine on ettevaatliku käitumise puhul täiesti välistatud. Ning mõne aasta pärast, paari, kõige rohkem nelja-viie pärast on terve leegion mõjukaid ja rikkaid inimesi, kes on MINU kontrolli all ja kes teevad kõike täpselt nii, nagu MINA ütlen.
Nali naljaks, aga mõte tundus ahvatlev ja alguses ma lihtsalt proovisin, mul polnud kindlat kava. Ettevaatlikult. Asi osutus lihtsamaks, kui ma seda oletasin. Paari nädala pärast võinuks ma mitu klassitäit õpilasi kooli katuselt alla hüppama saata. Mitte päris kõiki, muidugi. Osad inimesed on hüpnoosi suhtes vähe vastuvõtlikud. Peaaegu kõik inimesed lähevad lihtsalt hüpnoosi esimestesse astmetesse, aga on mõned, kes viimastesse astmetesse ei lähe. Neid on võimalik aegsasti ära tunda ja välja selekteerida.
Lapsed kõlbavad ka vanemate järgi nuhkimiseks. Aga kuna sellise asja üleekspulateerimine võib kahtlusi tekitada, siis ma kasutan seda suhteliselt harva.
NLP oli hea ettekääne. Mul on selle varjus lihtsam sessioone korraldada. Ma saan vabamalt katsetada ja mul on olemas vabandus, kui keegi hüpnotiseerimist juhtub kahtlustama. Ning, nagu juba rääkisin, Eestis ei teata NLPst eriti midagi, ma võin mistahes asja ‘eriti kasulikuks moodsaks teraapiaks’ luuletada. Riske pole. Lisaks on mul juurdepääs suuremale arvule õpilastele ja rohkem aega nendega tegeleda.
Ja käitumine on koolis tõepoolest paranenud. (Naerab) Õppeedukus kah... veidi. Nad on lihtsalt usinamad. Paremini motiveeritud. Aga kui ma tahaksin, võiks homme siin koolis õpilaste mäss toimuda,
GM: Sinu kaaskonspiraator Ülla. Kuidas sa temaga asjad sirgeks rääkisid?
A: See oli tõsine probleem, tegelikult. Talle tuli rääkida, ta hakanuks nagunii kahtlustama. Rääkisin alguses naljaga pooleks, et ma asja olen proovinud ja hiljem tõsiselt.
Selgitasin, et tema kui idee autor (tegelikult oleks ma selle peale ka ise tulnud) ja kaasteadja lõikab sellest tulevikus samamoodi kasu nagu minagi. Ega esialgu pole päris kindel milline see kasu täpselt olema saab, aga eks tulevik näitab. Tasub vaid oodata. Ja ta oli nõus.
Ta on ebamugav partner. Mina olen suure vaeva nägija, tema ei tee midagi. Mina riskin, kui see juhtub välja tulema olen mina süüdi. Tema ei riski. Ja ometi tahab ta tulevikus tõenäoliselt poolt kõigest sellest mida saada õnnestub. Võib-olla rohkem. Tal on ideaalne võimalus välja pressida. Inimene, kes sellise vandenõu kaasteadjaks nõustub olema, ei jäta mistahes alatut võimalust kasutamata, selles pole mingit kahtlust.
Ma olen üritanud teda hüpnootilise kontrolli alla saada. Aga esiteks, ta kahtlustab mind, ma ei saa sellist asja väga hästi proovida. Ja teiseks, ta on üks nendest, kes hüpnoosile halvasti allub. Neetud lugu.
Ma peaks tema suhtes midagi ette võtma. Kõige parem oleks ta kõrvaldada. Selline kaasteadja on ohtlik. Ma pole veel täpselt välja mõelnud kuidas ma seda teen. Ilmselt tuleb mõni õpilane teda mõrvama saata. Aga selles plaanis on mitu nõrka kohta. Mõrv iseenesest on kahtlane asi, seda hakatakse uurima. Igasugune uurimine on ohtlik. Kui ma saadan selle töö peale õpilase, siis õpilased pole mõrvamise alal eriti kogenud. Mis tähendab, et ta võib sellega mitte hakkama saada. Ning ebaõnnestunud katse tähendab seda, et mul on ebakindla kaaskonspiraatori asemel surmavaenlane, kes teeb kõik, et mind hävitada.
Ja veel. Teda tundes ma aiman, et need mõtted on kõik ka tema peast läbi jooksnud. Keeruline seis. Ootan juhust.
GM: Kui palju sul neid kontrollialuseid on? Kas nendega tegelemine keeruliseks ei lähe?
A: Kahesaja ringis. Juba ammu on see arvestus tõepoolest kurnavaks muutunud. Osad neist on mitu aastat koolist lahkunud ja samamoodi nagu muud asjad ajapikku ununevad, nii lahtuvad ka sugestsioonid ja nõrgeneb sisseharjutatud hüpnootiline kontroll. Mis tähendab seda, et seda tuleb aeg-ajalt uuendada ja ‘programme’ värskendada. See, et vilistlased peole tulevad on tegelikult ideaalne võimalus. Paremat annab otsida. See on võimalus, mida mitte mingil juhul ei tohi käest lasta. Kui vilistlased mul en masse külas käivad, siis võib asi mingil hetkel kahtlane tunduma hakata. Heategevusball on täiuslik ettekääne ja väga suur hulk vaeva jääb olemata.
GM: Kuidas on sul lood naistega? Paljud lõpuklasside tüdrukud, kes on sinu kontrolli all, näevad päris kenad välja, kasutad sa neid ära?
A: (vihaselt) Mis küsimus see selline on?
GM: No kuule, sa ju tead, et see jutt jääb meie vahele. Häbenemiseks pole mingit põhjust.
A: (vihaselt) Mul on tunne, et sa tunned sellest urgitsemisest mingit ebatervet naudingut. Peaksid psühhiaatri poole pöörduma...
Aga olgu, ega sinust muidu lahti ei saa...
Vaata ratastooli ja sa saad kohe aru, miks mul elus naistega eriti vedanud pole. Ratastool oli tegelikult rohkem murdeea probleem. Ma sain varsti selgeks, et tüdrukuid on lihtne ära rääkida. Aga... ma ei saa öelda, et mind naised ei huvitaks... kuid nad muutuvad mulle väga kiiresti vastikuks. Peale nädalat aega tihedamat suhtlemist tunnen ma iiveldusttekitavat tülgastust. Ja ma ei ole homo, et sa teaksid. Kuid umbes kahe aasta eest olin ma sunnitud oma arusaamisi korrigeerima. Kontrollialustega tegelemine oli muutunud kurnavaks ja ma juba tükk aega otsisin endale abilist. Kedagi, kes väga lihtsalt alluks. Alguses soovisin ma lihtsalt tööriista kes kõlbaks kergemate ülesannete täitmiseks. Susanna sobis. Ratastool piirab inimest füüsiliselt, on palju asju, mida ma üksinda selle tõttu tegema ei pääse. Või siis on see neetult keeruline ja väsitav. Kujutle ratastoolis inimest näiteks teiste postkastides sorimas... mõeldamatu. Aga lapse jaoks on see lihtne asi ja vahelejäämise korral ei juhtu tõenäoliselt midagi hullu,
Selle tüdruku siiruses ja piiritus andumuses oli midagi, mis hakkas südame alt kraapima. Ma ei oskagi öelda, mis see täpselt oli, need ei ole omadused, mida ma tavaliselt hindan, rohkem nagu vastupidi.
Meie suhte keelatus ja kohutav hukkamõist, millega maailm minu teguviisile vaataks (selle rõvedus, kui soovid), täitsid mind erutuse ja joovastusega. See keelatud asi oli kuratlikult magus.
Ilmselge, et see polnud tark tegu. Ma teadsin seda väga hästi, aga kiusatus oli liiga suur ja võimalus katsetada liiga lihtne. Ma arvasin, et see läheb mööda. Nädal või paar, nagu harilikult. Proovin ära ja saan isu täis. Kuid seekord läks teisiti. Ma ei tea miks.
See on ohtlik. Selge see. Mitte tüdruku pärast. Ta on küll kolmas inimene, kes omab minu plaanidest mingit ettekujutust, kuid ma olen täiesti kindel, et ta ei räägi ja ta teeb täpselt seda, mida MINA tahan. Täiesti kindel. Aga see jääb paratamatult kellelegi varem või hiljem silma. Nüüd juba aasta otsa leian ma erinevad põhjuseid, miks selle suhte lõppu edasi lükata ja kahtluste hajutamiseks planeeritud lahusolekuajad täidavad mind aina valusama ihalusega.
Loll lugu. Tüdruk lõpetab varsti kooli ja teoreetiliselt võiks mõne aja pärast meie kooselule ka legaalse lahenduse leida. Kuid see on kahtlane, karjuvalt kahtlane. Ma ei tea kes jätaks (kasvõi siis endise) õpilase ja õpetaja armuafääridele imeliku pilguga vaatamata. Selline asi lausa kisendaks soovimatu tähelepanu järgi – asi mida (arvestades minu teisi plaane) on mul kõige vähem vaja.
Ja tegelikult on mul temast kahju. Ma olen tema mõistuses lubamatult palju sonkinud. Tõenäoliselt lõppeb asi varsti raskekujulise psüühilise häirega. Aga juba on vist liiga hilja.
Persooni lühikokkuvõte ja märkused:
Psühholoogiaõpetaja ja vilunud neuro-lingvistilise programmeerimise terpeut on otsustanud kasutada omandatud hüpnotiseerimisoskuseid, et hüpnotiseerida õpilasi ja selle abil maailmas võimu omandada. On suutnud praeguseks hetkeks hüpnotiseerida enamuse õpilastest. Ka mingi osa juba koolist lahkunid vilistlasest on tema mõju all.
Põdur ja raskekujuliste kompleksidega pervert. Omab intiimsuhet hüpnootilise kontrolli alla võetud õpilase Susannaga, kes on tema parem käsi. Tüdruk on täielikult tema kontrolli all, aga ta ise on suutnud lollil kombel tüdrukusse armuda ja on praegu veidi segaduses, mis selle asjaga peale hakata. Tal on kaaskonspiraator, üks õpetajatest, kellega koos ta ühe joomingu käigus hüpnootilise konspiratsiooni mõttele tuli. Siis oli konspiratsioon vaid mõte, praegu on see juba päris selge reaalsus. Praegu pole kaaskonspiraatoriga mingeid kokkuleppeid aga on üsna selge, et tulevikus tahab too oma kaasteadmiste eest midagi saada. Oleks mugav, kui saaks temast kuidagi vabaneda.
Märkused:
On juhuslikult näinud kuidas lauluõpetaja kõlareid saboteeris.
Inimesed, keda tunneb: õpetajad, õpilased, vilistlased
direktor Vilen Manitski http://www.hot.ee/t69kk/pildid/pronto
Õppealajuhataja – Ülla Baer http://www.hot.ee/t69kk/pildid/lendya
Majandusala juhataja – Kaur-Martin Kolesnikov http://www.hot.ee/t69kk/pildid/karmus
Emakeel ja kirjandus – Merike Vinnal http://www.hot.ee/t69kk/pildid/stuart
Inglise keel – Greg Wolff – http://www.hot.ee/t69kk/pildid/uups
tervisekasvatus – Kaie Vilde http://www.hot.ee/t69kk/pildid/cicu
Keemia – Grete Vahing http://www.hot.ee/t69kk/pildid/kata
Füüsika – Tarmo Luup http://www.hot.ee/t69kk/pildid/sippo
Ajalugu – Viktoria Herzen http://www.hot.ee/t69kk/pildid/liisi
Bioloogia – Nänsi Vilipuu http://www.hot.ee/t69kk/pildid/kaidi
Kehaline kasvatus– Rünno Tobias http://www.hot.ee/t69kk/pildid/marko.leib
Muusikaõpetus – Katariina Türnpu http://www.hot.ee/t69kk/pildid/ratkin
Huvijuht – Mihkel Esjas http://www.hot.ee/t69kk/pildid/priist
Teenindav personal:
Kooli arst – Julia Kalm http://www.hot.ee/t69kk/pildid/amalthea
Valvur-turvamees – Tõnu Normann http://www.hot.ee/t69kk/pildid/huki
Katlakütja – Laur Hubelman http://www.hot.ee/t69kk/pildid/andy
Kaarel Ansip - peaministri poeg. Teda poputatakse kuulsa isa pärats, kuid on ka ise nutikas poiss. Viimasel ajal veidi nukravõitu http://www.hot.ee/t69kk/pildid/ghil
Kati Kadalipp - Kaareli endine girlfrend http://www.hot.ee/t69kk/pildid/hel
Susanna - http://www.hot.ee/t69kk/pildid/acrata
Ats Tsetser - maailmavaatega poiss, oleks nagu punkar, aga sigadusi ei tee http://www.hot.ee/t69kk/pildid/henzu
Lennart Leius - kah tark ja tubli. http://www.hot.ee/t69kk/pildid/alton
Leena Janovskaja - Ilus tüdruk, vahel veidi vingats http://www.hot.ee/t69kk/pildid/yrgnaine
Tiit Viidikas - julge ja asjalik, hea sportlane http://www.hot.ee/t69kk/pildid/raunok1
Priidu Lammorg - ilueedi http://www.hot.ee/t69kk/pildid/canis
Anu Saagim - seltskonnadaam http://www.hot.ee/t69kk/pildid/shalaya
Jaanika Lindholm - kuulus fotomodell http://www.hot.ee/t69kk/pildid/keaty
Klen Maasik - populaarse tõsielusarja "Tavaline supermees" kangelane, näidatakse igal õhtul telekast. http://www.hot.ee/t69kk/pildid/aweron
Oma ametit pead Tallinna 69. Keskkoolis. Selle Mustamäel Akadeemia teel asuva kooli asutamisajaks peetakse 1980. aastat, kui varem samas majas tegutsenud vene kool tegevuse lõpetas ja ruumid üle andis. Kooli ei paistnud millegagi silma enne eelmise direktori, Evald Hiiepuu, ajal kinnitatud eksperimentaalse õppekava kinnitamist uue Eesti Vabariigi algusaastail. Selles oli kesksel kohal neurolingvistilise programmeerimise meetodite rakendamine. Märgatavalt paranenud õpitulemused ja distsipliin tekitasid tähelepanu, imetlust ja kadedustki.
Direktor Hiiepuu juhatas kooli läbi haridusookeani hoovuste kuni möödunud aasta oktoobrikuuni. Siis esitas ta ootamatult lahkumisavalduse ja kadus päevapealt koolist. Tema lahkumise üle spekuleeriti laialt, õppealajuhataja Ülla Baer süüdistas kogu loos majandusjuhataja Kolesnikovi ja uut direktorit Manitskit. Mõned nägid asja taga luhtunud armulugu vanas eas, kolmandad kinnisvaramahhinatsioone. Lisaks on sagenenud ministeeriumipoolsed vihjed NLP keelustamise kohta ning koguni kooli võimaliku sulgemise vajadusele. Seepärast ei salli keegi silmaotsaski, kui kahtlased ametiisikud kooli kogu aeg “kontrollimas” käivad.
Elu koolis jätkub ometigi.
Valime oma koolile uue nime
Vana on teadupärast armas. Nii oleme juba aastaid harjunud ka oma kooli nimega. Millest aga õigupoolest pärineb too Tallinna kuuekümne üheksas?
Sügaval nõukogude ajal, aastal 1980, selgus tolleaegsetele haridusametnikele, et Mustamäe elanikkonna vajadusi ei rahulda üks eestikeelne keskkool terve linnaosa peale. Samal ajal ei suutnud meie kallis koolimajas tollal tegutsenud venekeelne üldhariduskool laste nappuse tõttu klasse komplekteerida. Nii otsustatigi vanas majas uus eestikeelne keskkool asutada. Et koolide numereerimisel järg just sellise numbri juures oli, saigi meie kool nimeks Tallinna 69. Keskkool. Tänases päevas pole sel numbril aga enam sisulist tähendust. Koolid ei kanna enam ammu järjekorranumbreid ja uued nimed kajastavad pigem neis antava hariduse eripärasid või muud, mida kool oma identiteedi rõhutamiseks vajalikuks peab.
Sestap oleme ka meie nüüd teie ette pannud kava kooli nime muutmiseks. Raputame seljast nõukogude aja taaga ning nimetame oma kooli nõnda, et see parimini kirjeldaks meie traditsioone, tänast päeva ja tulevikku. Ja kuidas muidu oleks seda veel parem teha, kui meie vilistlaste üldkogul, kus igaüks oma kavandi esitada saab ja seejärel aus hääletus asja otsustab. Mis siis muud kui nupp tööle ja kohtumiseni 23.aprillil vilistlasballil.
Vilistlaskogu, õpetajad, direktor
Linnavolikogu kaalub vajadust lõpetada Tallinna 69. Keskkooli tegevus
11. veebruar 2005, Maie Tüürmann
Tallinna linnavolikogu arutas teisipäevasel istungil Tallinna 69. Keskkooli tegevuse lõpetamise kava, kuna kool töötab alakomplekteeritult ega suuda õpilastele tagada nõutavat hariduse kvaliteeti. Vastavalt linnavolikogu otsusele peab Haridusministeeriumi ja Tallinna Haridusosakonna töörühm esitama olukorra kohta volikogule raporti 27. aprilliks 2005.a. Tallinna abilinnapea Tatjana Muravjova märkis, et vähese laste arvu tõttu ei suuda kool õpilaskoha eest saadava pearahaga toime tulla, seetõttu tuleb linna-eelarvest neile teiste õppeasutuste arvelt raha juurde leida. "Näiteks on koolis olnud raskusi 1. klassi komplekteerimisel, 3.-4. klass on aga liitklass, mistõttu võib kannatada õppetöö kvaliteet. Küsimuse all on ka kooli 1990-ndate alguses kinnitatud eksperi-mentaalõppekava, mille vastavuse riiklikele ainekavadele mitmed tunnustatud haridusasjatundjad kahtluse alla on seadnud.”
Käseoleval õppeaastal õpib umbes 900 õpilasele ehitatud Tallinna 69. Keskkoolis 563 õpilast, kevadel lõpetab 12. klassi 47 ja 9. klassi 38 õpilast. Kooli sulgemisel on vastavalt õpilase soovile tagatud võimalus jätkata õpinguid teistes Mustamäe koolides või pealinna teistes koolides. Mustamäel asuva Tallinna 69. Keskkooli nagu ka Lasnamäel Tondiraba Keskkooli ja Katleri Põhikooli sulgemine on osa Tallinna koolivõrgu korrastamise kavast. Korrastamine on vajalik seoses õpilaste arvu vähenemisega. Viimase viie aastaga on õpilaste arv pealinnas vähenenud 10 000 õpilase võrra ning vähenemine jätkub veel edaspidigi.
"Tavaline supermees" on telesaade, mille käigus saab televaataja heita pilgu ühe superkangelase raskesse argipäeva. Saate peategelaseks on Klen, kelle on saatus Supermehe rolli mänginud. Paraku unustas saatus seekord supervõimed!
Nii kõnnib Klen ringi, oodates hädasolijate appikutseid ning jagades oma aatelisi seisukohti. Hädasolija — kui tunned, et Supermees on lähedal, siis ära pelga teda valjul häälel appi hüüdmast! Kui hüüe on piisavalt südantlõhestav võib Supermees sind kuulda ja appi joosta! Kui sinu abipalve on siiras ja Supermehe arvates ka piisavalt üllas, võib ta sind abistada! Omamata sealjuures ettevalmistust ning supervõimeid! Kuidas Klen selle ametiga hakkama saab? Rahvas otsustab — iga ülesande täitmise juures võite saata SMS-i, mis hindab kuivõrd kangelaslikult Supermees oma ülesande kõrgusel on. Iga täidetud ülesande eest ootab Kleni 1000 krooni, ning iga täitmata ülesande eest võetakse see talt ära.
Iga laupäevaõhtul toimub otseülekanne, mille käigus on Supermehel kohustus viibida mingil avalikul üritusel. Seekordsel laupäevaõhtul viibib ta vilistlasena oma kooli — Tallinna 69nda Keskkooli — Heategevuslikul Aastapäevaballil.