Varjutuul
Varjutuul
Varjutuul
| |
Kuupäev | 17.-19.09.2010 |
Koht | Vana-Vigala põhikool |
Korraldajad | Meryle ja Liisi |
Galerii | Pilte |
Teema foorumis | |
Muljete teema |
Varjutuul on mõistuslik ja nähtavasti heasüdamlik. Tal on komme paluda inimesi midagi teha. Mingi väikese teo - ja midagi halba ei juhtu ka siis, kui sa keeldud. Ainult see nukker üksildustunne püsib natuke kauem. Kuid mõnikord palub ta väljavalitul minna pikemale retkele ning siis on enamasti oodata ka vastutasu.
Varjutuul on teid retkele kutsunud. Te olete tulnud.
Varjutuul II: Vaikinud
Varjutuul II: Vaikinud
| |
Kuupäev | 12.02.2011 |
Koht | Uusküla Harjumaal |
Korraldajad | Meryle |
Galerii | Galerii |
Teema foorumis | |
Muljete teema |
Naine põgeneb üle avara välja. Talv on karm ja lumi sügav, kuid veel suudab ta seda end kandma sundida. Veel suudab ta joosta. Kas tema jahtijad lumel end takistada lasevad või temast aeglasemad on, on iseasi.
Naine arvab, et kunagi peavad nad järele jätma. Ta on küll vigastatud ja sellevõrra lihtsam jälitada, kuid ta pole aeglane. Ning kuigi too üks jahtija on nüüd surnud, ei oleks ta teda abita võitnud. On temast suuremaid ohte.
Ta ei tohi veel surra, mõtleb ta kiirust lisades.
Varjutuul III: Tuulesttulnu ootus
Varjutuul III: Tuulesttulnu ootus
| |
Kuupäev | 06-07.08.2011 |
Koht | Nikerjärve |
Korraldajad | Meryle |
Teema foorumis |
Üks surija istub ühel haual. Haud ei kuulu küll temale, kuid ta ei eelda, et ta kunagi paremat mälestusmärki saaks kui kellegi teise tilluke kalmutähis. Ta kuulab mitte väga kaugel olevast majast kostvat nuttu. Sel ööl on õnnetu olendi hääl siis lapsenutt. Parem ikka kui paljud muud hääled, mida see seni kuuldavale toonud on.
Taevast ei vaevu ta vaatamagi. Vaevalt et ta suudab ära oodata aja, millal see rahuneb. Enne sureb ta ilmselt, kui mitte muusse, siis puhtasse kurnatusse. Ta ei tohi magada. Ta ei julge magada.
Nad tulevad jälle ning ta tõstab oma väsinud silmad ning veel väsinumad käed.
(mängu introst)
Varjutuul IV: Tõde
Varjutuul IV: Tõde
| |
Kuupäev | 01.-02.09.2012 |
Koht | Viimsi |
Korraldajad | Maarja ja Poogen |
Galerii | Galerii Iardacililt ja gemmide pildid |
Teema foorumis | |
Muljete teema |
Ma arvan, et üks parimaid momente (ja väljakutseid) oli algus kui me taipasime, et oleme kõik tõejoogi mõju all nüüd edasise mängu ja arvestades toimuvat mm.. oli see huvitav aga ülimalt lahe (NPC: "Kas sa võtsid mu pistoda?". Isis:"Ei.. Oot.. jah, ma võtsin su pistodad..") Ning need paberid, mis panid teisi nägema seda, mida ma kogu aja IG kahtlustasin/uskusin. Ja tegelase seisukohast oli ilmselt kõige olulisem see, et viimaks ütles ta välja, mida ta tegelikult kogu aja teinud on. Naljaks on see, et nüüd tunneb tegelane end kuidagi tühjalt. Aga tõde on väljas ja see oligi eesmärk.
(Iardacili meenutustest)