Wabariigi Warjus reeglid

Kahe sõnaga: Lähenege rollimänguliselt.

Üldised reeglid

Stoppreegel

Kui mängus peaks tekkima mänguväliselt ohtlik olukord, siis võib ennast ohustatud tundev mängija hüüda “STOPP”. Selle sõna peale jääb mäng seisma ohu lahendamiseni. Kui kõik on valmis mängu jätkama hüütakse ”jätku” ja mäng läheb edasi. Võimalusel kõnekeeles antud sõna vältida.

OG-lint

Punavalge lint tähistab mängijate jaoks mitteeksisteerivaid asju, alasid, inimesi. OG-lindiga tähistatud ukse asemel on sein, ala asemel on tühi muruplats jne. Pealaele tõstetud rusikas käel on OG-lindiga sama funktsioon.

Pehmisrelvad

Külmrelvade ja ründamiseks sobivate esemetena (nt. jalutuskepp) on mängul kasutuses boffer-relvad. Kui leiad bofferversiooni mingist igapäevaesemest, siis saab seda eset ründamiseks kasutada. Mitteboffereset ei saa võitlemiseks kasutada. Nt. bofferjalutuskeppi saab kasutada löömiseks, samas rauast ahjuroobiga ei tohi neid hoope kaitsta. Löögid pähe, kaela ja kubemesse on keelatud ja sinna kogemata saadud tabamused loetakse mööda läinuks.

Deklareerimine

Mängus võib esineda olukordi, mis on liiga ebameeldivad välja mängimiseks. Sellisel juhul võib tegevuse või osa tegevusest deklareerida. Deklaratiivse tegevuse edukuse kohta peab mängujuhilt küsima. Nt. kui keegi ei lasknud ennast päriselt kinni siduda, siis ta ei saa ka põgeneda, kui just mängujuht seda ei luba.

Samas, rollimängu huvides, võiks deklareerimist kasutada võimalikult vähe.

Võitlusreeglid

Relvi on kahte liiki: halvavad relvad ning haavavad relvad.

Halvavad relvad

• Halvavate relvade alla kuuluvad esemed, mis haavu ega sisemisi vigastusi ei tekita. Näiteks jalutuskepp, luuavars või supikulp. Kaks tabamust halvava relvaga tekitab kerge vigastuse, mis teeb vastase võitlusvõimetuks. Kerge vigastuse rollimänguline väljamängimine jääb tabatu hooleks (võib väljenduda oimetuses, valušokis, liikumisvõimetuses).
• Kerge vigastus taandub tabatu parema äranägemise järele 1-15 minuti möödudes.
• Käsivõitlust loetakse halvavaks relvaks. Käsivõitlust peetakse kivi-paber-käärid süsteemis kahe kaotuseni (raundi võitja teeb teatraalse löögi vastase pihta). Kaotaja saab seeläbi kerge vigastuse. Käsivõitlust saab vältida relvaga ähvardades või ära joostes. Põgenikule järgi jõudes tuleb tal siiski käsivõitlusse asuda.

Haavavad relvad

• Haavavate relvade alla kuuluvad esemed, mis tekitavad haavu või sisemisi vigastusi. Näiteks vikat, nuga, kuvalda või vintpüss. Tabamus haavava relvaga tekitab mõõduka vigastuse, mis piirab tegutsemisvabadust ja põhjustab valu, verejookse, luumurde jne. Tabatud jäset kasutada ei saa. Tabamus torsosse võib põhjustada näiteks hingamisraskusi ja tugevat valu.
• Teine tabamus haavavast relvast põhjustab juba raske vigastuse, mille järel ei ole vigastatu enam võimeline ise seisma, suudab vaevu liigutada, võib kaotada teadvuse jne.
• Arstiabi puudumisel lõpeb raske vigastus tegelase surmaga mõne hetke kuni tunni jooksul (mängija otsustada).
• Mõõdukate vigastuste liikumist pärssivad omadused kaovad umbes poole kuni 2 tunniga, olenevalt esmaabist. Ent uue tõsise tabamuse korral on mängija koheselt raskelt vigastatud.
• Vt. Ka lõiku pehmisrelvadest üldiste reeglite all.

Tulirelvad

• Tulirelvi loetakse haavavateks relvadeks. Tulistamiseks on kasutusel deklaratiivne süsteem. Tulistaja mängib püssist laskmist. Soovitame kasutada relvamaketti, mis ka häält teeb (nt. tongikas), vastasel juhul võib ka hüüda valjult “lask”. See, keda lastakse, hindab oma äranägemise järgi, kas kuul läks pihta või mitte. Kindlasti võiks lasu tabanuks lugeda, kui sihtmärgi pihta tulistatakse mitu korda järjest, väga lähedalt, rahulikult sihtides vms.