Mängija: Yrgnaine
Raha: 100
Sa ei saa siiani aru miks Ats su Rohelise Koera Ordu manifesti kaasas. Sa oled küll ju klassi kõige targem tüdruk, aga see ei tähenda, et sa oleksid intuitiivselt parim valik sigadusi korraldama. Mis muidugi ei tähenda, et sa meelitatud poleks olnud, et just sina selle manifesti oma postkasti said. Atsi juures on küll midagi, mis sind fundamentaalselt häirib — ilmselt selline hoolimatus kõige ümbritseva suhtes, mis ei ole alati teiste suhtes õiglane — mõned tema naljad ületavad ju igasuguseid piire.
Viimasel ajal oledki Atsis veidi kahtlema hakanud — olgu, ta on küll tark ja paistab tore, aga mõnikord tundub sulle, et see kõik on lihtsalt mingi mask või nägu mida ta maailmale teeb. Ta tekitab sus isegi kõhedust ja hirmu — eriti, kui mõtled milleks selline inimene võimeline olla võib, kes teiste inimeste kannatusi millekski ei pea. Selles osas on ka Tiit väga halva mõjuga Ordule, sest tema tihti tahab teha väga pahasid asju ja sul on tunne, et tema hea meelega läheks ükspäev Orduga näiteks organiseeritult vargile. Priidu saab samas täpselt aru, et kust maalt nalja piir jooksma peaks. Mõnikord on teie naljad ju üsna julmad ja hoolimatud olnud.
Sellepärast sa oledki Rohelise Koera Ordus viimasel ajal proovinud mitte niivõrd Atsi maha laita, kui mõelda välja just selliseid diversioone, mis kellelegi liiga ei tee, aga samas neid suuresti hämmeldavad. See tavainimeste kummastamise kontseptsioon ei ole ju üldse halb. Mäletad isegi hästi, kuidas ühel hommikul tunnelist väljudes keegi habemik tunneliserval seisis ja küsis: "Kas te räägite eesti keelt?" Vastasid, et räägid, mille peale ta rõõmustas ja lisas: "Paljud ei räägi, mul on sellest väga kahju. Muide, ma olen skisofreenik." Pärast seda mõtlesid koduteel pikalt selle üle, et kas hullu jaoks on reaalsus samasugune nagu sinu jaoks või tema maailm ongi teistmoodi loogiline. Ja kuidas sa ise aru saad, et sa hull ei ole. Kummastamine paneb inimesed mõtlema ja nii ei olnudki see hull üldse kasutu — kui ta üldse hull oli?
Aga muidu oled aktiivne tüdruk — oled õpilasomavalitsuses ja kirjutad kooli lehele kaastöid, väitled ja oled Keskerakonna Noortekogus. Sinna juurde õppimine ja üldse imestad et kuidas sa niipalju jõuad. Tegelikult ei imesta. Teie koolis on ju ainsana neurolingvistika õppeaine, milles teie koolipsühholoog Arno teeb harjutusi ja räägib kuidas paremini keskenduda ja enda mõtlemist mõista. Arno vaeseke on ratastoolis, sest tal on luud nii haprad, et isegi jooksmine võib teda rängalt vigastada. Aga ta on lahke ja vist tõesti ainus täiskasvanu maailmas, kes kasvava noore probleeme mõista ja anlüüsida suudab. Aga elu ei ole tal ilus olnud — kunagi rääkis ta, kuidas teda oli kooliajal meelega löödud nii, et ta käeluu kolmest kohast purunes. Mõte, et keegi võiks teda meelega vigastada tahta, toob sulle tülgastuse peale. Arno on teie kooli aare.
Sinu ema on günekoloog ja mõnikord räägib ta oma patsientidest põnevaid lugusid. Nagu just selle kuu keskel, kui välja tuli, et teie terviseõpetuse õpetaja Kaie Vilde, kes teile kõrvuni punastades turvaseksist kõneles, on ise rasedaks jäänud. Ja seda täiesti soovimatult nagu ema rääkis. Nüüd said tema hommikused iiveldushood lõpuks ometi selgituse. Eelmine nädal naeris tema tunni ajal vetsujooksmise peale juba kogu klass. Loodetavasti ei tule su emal sellest mingit jama.
Sa vist ka aimad, kes võiks isa olla - Vilde-mutil ju mingit meest pole. Jaanuaris-veebruaris oli klassivend Kaarel miskipärast koguaeg pärast tunde Vilde-õpsiga klassis kahekesi, väidetavalt andis õpetaja talle järeleaitamistunde. Sellele kuldpelae, heh! Ja ükskord nägid sa, kuidas Kaarel Vilde-muti trepikojast sisse läks. Ise elab ta hoopis teises linna otsas.
See oli ju teada värk, et Kaarel on hoopis katiga juba paar, päris kaua. Aga kui Kati enne jõule Kaareli maha jättis ja vanematega koos ära sõitis, siis hakkaski see jama Kaareli ja õpsi vahel peale. Nüüd on aga Kati tagasi ja kui ta sinu käest pinnima tuli, miks Kaarel talle enam teregi ei ütle, rääkisid sa loomulikult Katile kõik ära, mis teadsid. Oi sellest tuleb veel skandaal ja suhtedraama. Kui saaksid, müüksid kohe esiritta pileteid :p
direktor Vilen Manitski - tuli teise veerandi alguses, räägib palju, aga teeb vähe http://www.hot.ee/t69kk/pildid/pronto
õppealajuhataja Ülla Baer - üsna range, aga heatahtlik http://www.hot.ee/t69kk/pildid/lendya
majandusjuhataja Kaur-Martin Kolesnikov - töötab alates sügisest, õpilastega eriti kokku ei puutu http://www.hot.ee/t69kk/pildid/karmus
tervisekasvatuse õpetaja Kaie Vilde - ilus noor õpetaja, vallaine, käivad jutud, et rase http://www.hot.ee/t69kk/pildid/cicu
ajaloo õpetaja Viktoria Herzen - väga fanaatiline õpetaja, mõnikord on tunne, et ajalugu on tema elus ainus asi http://www.hot.ee/t69kk/pildid/liisi
bioloogia õpetaja Nänsi Villpuu - pärast oma mehe surma oli väga masenduses, aga viimasel ajal elavnenud. tüütu pedant http://www.hot.ee/t69kk/pildid/kaidi
emakeel Merike Vinnal - esimesest klassist peale teid kasvatanud. Tema parim omadus on see, et kui ta õnnestub jutustama saada, siis jutustab ta kuni vahetunnikella helinani. Ning mida iganes: poliitikat, seda, et tal on astroloogiahuvi, kuidas elada, et sinust ei tuleks joodik jne. Üsna range samas, aga olete harjunud. http://www.hot.ee/t69kk/pildid/stuart
füüsika õpetaja Tarmo Luup - rahulik mees, magab tihti tunnis, eriti kontrolltööde ajal. see teeb tast populaarse õpetaja http://www.hot.ee/t69kk/pildid/sippo
inglise keele õpetaja Greg Wolff - asendusõpetaja välismaalt, räägib eesti keelt, keskpärane http://www.hot.ee/t69kk/pildid/uups
keemia õpetaja Grete Vahing - armastab keemiakatseid ja teeb tunnid nendega huvitavaks, teeb ise ka koolis teadust natuke http://www.hot.ee/t69kk/pildid/kata
kehalise kasvatuse õpetaja Rünno Tobias - omaette hoidev mees. suhtub Priidusse teistmoodi kui teistesse. http://www.hot.ee/t69kk/pildid/marko.leib
lauluõpetaja Katariina Türnpu - veidrik - tunnistab ainult elavat muusikat ja seetõttu veedate kogu muusikatunni klaveri saatel, mõnikord korraldab ühiskülastusi kontsertitele http://www.hot.ee/t69kk/pildid/ratkin
huvijuht Mihkel Esjas - korraldab igasugu asju ja ringe koolis, tore seltskondlik tüüp. Viimasel ajal on vist natuke segi läinud omadega, tundub liiga õnnelik. http://www.hot.ee/t69kk/pildid/priist
kooli arst Julia - teda näeb harva, aga tundub, et tunneb oma tööd. http://www.dragon.ee/irve/projekt2005/amalthea.jpg
kooli psühholoog Arno Valgepea - hoolimata sellest, et Arno liigub ratastoolis, on tema tunnid erahordselt huvitavad. Arno ülesandeks on parandada õppeedukust ja käitumist, ning tema tundides tehakse erinevaid harjutusi. Kuid see kõik on üks suur nali ja mäng. Iga Arno tunni lõpus tunned sa ennast puhanuna ning tuju on erakordselt hea. Seda vist ka kõikidel teistel http://www.hot.ee/t69kk/pildid/bernard
valvur Tõnu - turske ja range sell, hoiab koolil silma peal ja ajab vetsus suitsetajaid taga. tõi korra majja http://www.hot.ee/t69kk/pildid/huki
katlakütja Laur - veidrik garderoobikorruselt, vahetab lampe, aga on üsna muheda jutuga http://www.dragon.ee/irve/projekt2005/andy.jpg
endine direktor Evald Hiiepuu - lahkus koolist äkki eelmise aasta lõpus http://www.dragon.ee/irve/projekt2005/vosa
Kõik on abituriendid:
Kaarel Ansip - peaministri poeg. Teda poputatakse kuulsa isa pärats, kuid on ka ise nutikas poiss. Viimasel ajal veidi nukravõitu http://www.hot.ee/t69kk/pildid/ghil
Kati Kadalipp - rikka ärimehe tütar http://www.hot.ee/t69kk/pildid/hel
Susanna - ilus tüdruk, kellesse paljud koolivennad armunud http://www.hot.ee/t69kk/pildid/acrata
Ats Tsetser - maailmavaatega poiss, oleks nagu punkar, aga sigadusi ei tee http://www.hot.ee/t69kk/pildid/henzu
Tiit Viidikas - julge ja asjalik, hea sportlane http://www.hot.ee/t69kk/pildid/raunok1
Priidu Lammorg - ilueedi http://www.hot.ee/t69kk/pildid/canis
Lennart Leius - alati rõõmus ja õnnelik tüüp http://www.hot.ee/t69kk/pildid/alton
Anu Saagim - seltskonnadaam http://www.hot.ee/t69kk/pildid/shalaya
Jaanika Lindholm - kuulus fotomodell http://www.hot.ee/t69kk/pildid/keaty
Klen Maasik - populaarse tõsielusarja "Tavaline supermees" kangelane, näidatakse igal õhtul telekast. http://www.hot.ee/t69kk/pildid/aweron
"Tavaline supermees" on telesaade, mille käigus saab televaataja heita pilgu ühe superkangelase raskesse argipäeva. Saate peategelaseks on Klen, kelle on saatus Supermehe rolli mänginud. Paraku unustas saatus seekord supervõimed!
Nii kõnnib Klen ringi, oodates hädasolijate appikutseid ning jagades oma aatelisi seisukohti. Hädasolija — kui tunned, et Supermees on lähedal, siis ära pelga teda valjul häälel appi hüüdmast! Kui hüüe on piisavalt südantlõhestav võib Supermees sind kuulda ja appi joosta! Kui sinu abipalve on siiras ja Supermehe arvates ka piisavalt üllas, võib ta sind abistada! Omamata sealjuures ettevalmistust ning supervõimeid! Kuidas Klen selle ametiga hakkama saab? Rahvas otsustab — iga ülesande täitmise juures võite saata SMS-i, mis hindab kuivõrd kangelaslikult Supermees oma ülesande kõrgusel on. Iga täidetud ülesande eest ootab Kleni 1000 krooni, ning iga täitmata ülesande eest võetakse see talt ära.
Iga laupäevaõhtul toimub otseülekanne, mille käigus on Supermehel kohustus viibida mingil avalikul üritusel. Seekordsel laupäevaõhtul viibib ta vilistlasena oma kooli — Tallinna 69nda Keskkooli — Heategevuslikul Aastapäevaballil.
Valime oma koolile uue nime
Vana on teadupärast armas. Nii oleme juba aastaid harjunud ka oma kooli nimega. Millest aga õigupoolest pärineb too Tallinna kuuekümne üheksas?
Sügaval nõukogude ajal, aastal 1980, selgus tolleaegsetele haridusametnikele, et Mustamäe elanikkonna vajadusi ei rahulda üks eestikeelne keskkool terve linnaosa peale. Samal ajal ei suutnud meie kallis koolimajas tollal tegutsenud venekeelne üldhariduskool laste nappuse tõttu klasse komplekteerida. Nii otsustatigi vanas majas uus eestikeelne keskkool asutada. Et koolide numereerimisel järg just sellise numbri juures oli, saigi meie kool nimeks Tallinna 69. Keskkool. Tänases päevas pole sel numbril aga enam sisulist tähendust. Koolid ei kanna enam ammu järjekorranumbreid ja uued nimed kajastavad pigem neis antava hariduse eripärasid või muud, mida kool oma identiteedi rõhutamiseks vajalikuks peab.
Sestap oleme ka meie nüüd teie ette pannud kava kooli nime muutmiseks. Raputame seljast nõukogude aja taaga ning nimetame oma kooli nõnda, et see parimini kirjeldaks meie traditsioone, tänast päeva ja tulevikku. Ja kuidas muidu oleks seda veel parem teha, kui meie vilistlaste üldkogul, kus igaüks oma kavandi esitada saab ja seejärel aus hääletus asja otsustab. Mis siis muud kui nupp tööle ja kohtumiseni 23.aprillil vilistlasballil.
Vilistlaskogu, õpetajad, direktor