Lihtne lõbus ravitsemine

Illustreeri Sellele artiklile oleks hädasti vaja mõnd head illustreerivat pilti

Ehk teisisõnu lühhike öppetus, kuidas ravitseda nii, et see ei võtaks tervet igavikku ning oleks lõbus (või erutavalt vastik) nii ravitsejale, ravitsetavale kui pealtvaatajale.

Kindlasti ei ole see artikkel mingi absoluutne tõde, kuidas mängida ravitsejat. Pigem sisaldab ta lihtsalt mõningatel mängudel korjatud kogemuste sünteesi ja järeldusi. Käed-peale-ravi üldse ei puudutata, juttu tuleb sidemete ja muu sellise füüsilise kraamiga ravimisest.

• Esiteks on ravitsemine selline ala, millele tasub kodus enne mõelda.

Ei pea olema suur anatoom või haavaasjatundja ega uurima välikirurgia õpikuid (kuigi võib), kuna haavade paranemine larbil on nagunii reeglites sätestatud ja need reeglid reaalsusega erilist kontakti tavaliselt ei oma. Aga tasub ette läbi mõelda, kuidas sa kavatsed erinevaid haavu kohelda. Tekitada kasvõi iseenda jaoks reeglid – näiteks

• kuulihaaval võtan kuuli välja, puhastan, seon.

• Lõikehaava puhastan, õmblen, seon.

• Noolehaaval nool välja, veri kinni, puhastan, seon.

• Teiseks tasub ravitsejal võtta kaasa nänni.

Mitte ainult sidemeid, kuigi reeglites on võib-olla mainitud ainult sidemeid. Sidemetega piirdudes kaotad sa ära põhilise, mis ravitsejamängimisel lustlik on – vere, piinad ja vigastused. Kõigil on lõbusam, kui lisaks sidemetele on sul kaasas ka mingeid skalpelle, nõelu, haavaniiti, veidraid mikstuure ja salve, desoaineid ja

• Kolmanda punktina vajad midagi, millega mänguhaavu nähtavaks muuta.

Tõsine entusiast ja/või mängija, kel on mänguni aja- ja energiaressurssi, võiks nüüd lugeda seda artiklit: Võikad haavad.

Kel pole (mäng on ülehomme ja tööl on tähtaeg ja kostüüm on ka ikka veel pooleli), võib lihtsalt edasi lugeda.

Haav mängus on asi, mis ravitseja kohale jõudes on üldjuhul mänguliselt juba tekkinud ja seega ei ole sul peaaegu kunagi aega teda kohapeal nt želatiinist meisterdama hakata. Sinu kasutatav haav peab olema sul kas juba kaasas (sa oled olnud ressursirikas entusiast, lugenud artiklit Võikad haavad ja teinud üht-teist karbiga kaasa võtmiseks - või ostnud neid haavu, mida kasutatakse esmaabikoolitustel) või väga kiiresti valmistatav.

Haava ehitamiseks on kaks peamist teed

• Tee haav, mis näeks välja kole, verine ja toores ja mida sa siis ravida (sidemega peita) saad

• Tekita inimese peale midagi, mis näeb välja nagu võimalikult realistlik juba armistunud haav.

Need mõlemad on täiesti head meetodid, mõlemil on omad voorused ning mis peamine – mõlemat on võimalik teha nii ette valmistatud mulaažidega kui kiiresti ja kohapeal.

Armi on mõtet teha haavale, mis asub kostüümiga katmata nahal, sest siis on teda pärast näha ning see annab tegelasele, kes armi kannab, ja mängule üldse omajagu juurde.

Pükste alla reiele võib armi teha soojal suvisel ajal, kui tahate ravitavale füüsiliselt lähedale pääseda ja teil on alust arvata, et haavatul pole samuti midagi selle vastu (näiteks on teil harjumus koos magada vms.).

Üldjuhul võiks ebamugavate olukordade vältimiseks ravida sügaval riiete all asuvaid haavu siiski riiete pealt. Ja sel juhul loomulikult on armi ehitamine üsna mõttetu tegevus ja tasuks panustada rõvedale haavale enne sidumist ja kenale sidemele.

Paranenud haavaarmi tegemine kiiresti:

Kõige paremini sobib järgneva armi tegemine mitte väga palju liikuvasse piirkonda (küünarnukk ei ole hea koht nt, põsesarn aga küll).

Vajalikud vahendid

• Mastix vuntsiliim või mõni selle analoog
• Pinsetid
• Peenike pulk
• Jämedamat sorti niit
• Sinikatooni (lau)värvid - sobivad igasugused erinevad rohelised, lillad, kollakad, mustad-hallid ja punased toonid.
• Värvi pealekandmiseks pisike švamm. Švammi asemel saab kasutada ka näppe.
• Must või pruun värv, mida saab peenikeselt peale kanda - võib kasutada ka näiteks hästi nahale jäävat musta pastakat, mille kesta võiks mänguilu huvides esinduslikumaks maskeerida.

Töö käik

• Kõigepealt tõmba musta, pruuni või muu meelepärase värviga peenikene joon, mis tähistab kokkusurutud nahapooli.
• Seejärel tee (lau)värvidega sinikaid nii haava vahetusse kui ka lähemasse ümbrusesse.
• Kui sinikad valmis, on aeg teha õmblused. (Selleks, et töö armi loomise ajal kiiremini ja mugavamalt sujuks, on soovitatav kehale liimitavad niidijupid enne kodus valmis lõigata ning mängule karbikeses kaasa võtta.)

* Võta pinsettidega karbikesest nöörijupp ning kasta mastixisse. Ära kanna mastixit otse nahale, sest see jääb värviga kokkupuutel laiguna näha ning pole kohe üldse ilus.

* Aseta mastixiga koos olev nöörijupp pulgakese ja pinsettide abiga kas diagonaalis või horisontaalselt üle haavajoone (sõltuvalt sellest, kas soovid teha ristpistet või horisontaalpistet).

* Korda, kuni kogu haavajoone pikkus on läbitud.

• Seejärel võid lisada veel sinikaid või ka näiteks verd.

Ja ongi valmis!

Rõveda sidumiseelse haava tegemine kiiresti:

Sul on vaja

1) mänguverd

• (vt jälle Võikad haavad: Vered, aga kuni tulemus on punane, enam-vähem läbipaistmatu ning vedel + see kraam tuleb õnnetusjuhtumi puhul ka riietelt maha, kõlbab hädapärast kõik, mis sulle mänguverena pähe tuleb)

• Veri peaks olema pudelis, mille kork käib mugavalt lahti (ühe käega avatav oleks hea) ja korgi all oleks vere väljavooluks ainult väike ava. Majoneesi- ja ketšupipudelid ning nende korgid sobivad põhimõtteliselt hästi, kuigi esteetilistel põhjustel soovitaksin neid hoolikalt maskeerida. On ka igasugu erinevaid siirupeid, vedelaid mesi ja kosmeetikatooteid, mille pudelid hästi sobivad.
• Vedelama kunstvere puhul võib proovida ka pihustamist, aga minul on kõik pihustid hiljemalt poole mängu peal rikki läinud.

2) haava-alust.

Haava-alus on materjal, kuhu sa vere peale lödistad, sest sa ei saa seda eelneva kokkuleppeta määrida teise mängija hoole ja armastusega õmmeldud või laenutatud kostüümile. Ideaalis on see miski, mis pealtpoolt imab ja altpoolt ei lase läbi, aga hoolimata neile nõuetele vastavusest ei soovitaks kasutada haavaaluseks naiste pesukaitsmeid.

Neil on vale tähendusväli.

Pigem võiks püüda leida midagi apteegist. Suure hädaga ajab asja ära ka kokkumurtud pabersalvrätt.

3) Sidet.

(Mitte haava tekitamiseks vaid sidumiseks, loomulikult. Aga vajad sellest hoolimata.

Rohkem sidet näeb parem välja kui vähem sidet, sest tegelikult poleks neljast kitsast sidemekeerust sügavama haava puhul, kui millimeetrisügavune kriimustus, praktiliselt mitte mingit kasu. Samas näeb see äge välja, kui oled sideme ümber haava mässinud ja natuke kasutatud mänguvere punast kumab veel läbi keerdude. Püüa leida mingi optimaalne sidemekogus, kus materjali poleks naeruväärselt vähe, aga ka mitte nii palju, kui päriselt kasutataks.)

• Tegemiskäik:

võta haava-alus, vala sellele oma verepudelist parasjagu nii palju verd, et see üle aluse maha ei voola, ning aseta tekkinud "haav" käega sinna, kus ta mängult olema peaks.

• Valmis!

Võid ravima ja protseduuride järel siduma hakata. Oma kiirhaav jäta päriselt ka sideme alla, sest sa ju tahad, et see verelöga läbi sideme kumaks.

NB! Väga tähtis! NB!

Praktiliselt mitte miski, mida sa mängus haavade kallal teed, ei meenuta seda, mida tehtaks ehtsate laske- torke- või suurte lõikehaavade puhul päris elus. Sul pole opereerimise läbimängimiseks või isegi korralikuks kudede kihiti õmblemiseks nagunii aega. Kui su raviprotseduur võtab algusest lõpuni aega üle 15 minuti, hakkad enamikus mängudes mängutempot liiga palju maha võtma.

See, mida sa teed, peaks seega olema efektne, küllaltki väle ja otsustav.

Mõtle päris kiirabimeedikute või kasvõi haiglasarjade peale. Kas sa saad aru, mida need inimesed täpselt teevad? Enamasti ei. Kas sa saad nende kortsus kulmude, järsupoolsete korralduste, välgukiirusel paigaldatavate tilgutite ja välkuvate süstalde järgi aru, et asi on tõsine? Oojaa.

Niisiis on täiesti ükskõik, mida sa täpselt oma haavatu kallal teed, valad parasjagu pabersalvrätile pudelist mänguverd või liimid talle vuntsiliimiga õmblusi kulmu kohale.

Oluline on see, et sa teeksid seda nii, nagu sa raviksid teda, nagu oleks iga su liigutus vigastatu paranemise huvides eluliselt tähtis. Ravitsejat mängides ei ole olemas seda hetke, kus „Oot, see on og, ma panen sulle siia haava-õmbluse-natuke dekoori“. Dekooripanek ongi selles olukorras ravi.

Ükskõik, mida sa teed, see on tähtis raviprotseduur ja sellena tuleb sul endal, haavatul ning ümbritsejatel seda ka kohelda!

Artikli kirjutasid Katzenminze ja Tindome