| Ravitsejad ütlevad, et sinu murdumine (nad peavad silmas: reetmine) pole sinu süü ja kui sa vaid salgamisel ja eitamisel minna laseksid, saaksid nad sind aidata. Nad võiksid „pehmendada su hinge karisid“, kui juba tsiteerima hakata, ja „aidata sul tagasi tulla“.
Hõimutapu kontseptsioon muutub sulle iga sellise kommentaari järel omasemaks.
Murdumine pole sinu süü.
Oojaa.
Morgothi vangikeldrid olid palju hullemad kui Helcaraxe jää, ja see ütleb juba midagi. Ainult punane ja must ja kõrbevate kudede lõhn, ääsikuumus, lõppematu janu ning nälg ja valu.
Ei tasu unustada valu.
Nad ei sandistanud oma vange, sest nood pidid olema võimelised töötama, aga nad ei tundnud ka eriti muret selle üle, kas nende orjad on nii palju vormis, et mainisväärselt tööd tehtud saada. Piitsa ja prääniku meetodist olid nad kohe kindlasti ainult esimese poolega tuttavad.
Janu.
Kõrbev nahk kätel, käsivartel, näol.
Piitsaarmid ei kaoks su kehalt ilmselt ka siis mitte, kui sa elaksid veel kümme tuhat aastat. Mitte et sul oleks enam iha nii kaua elada.
Sest... mille nimel? Kui sa oled kätte maksnud, pole sul enam ei armsamat ega perekonda, ei vaenlasi ega sõpru kelle nimel jätkata.
Te nüsisite, vajadusel kasvõi põletasite maha üksteise pikad juuksed, et neist poleks nii kerge kinni haarata. Paar lollpead, kelle jaoks au ja väärikuse välised tunnused olid rohkem väärt kui ohutus, said oma näod sisuliselt peast põletatud, kui nad juukseidpidi ääsi vastu rebiti.
Thangorodrimi haldjamood on lühikesed juuksed ning ümber käte mähitud räbalad, et põlenud käsi veidigi kaitsta.
Ja kui sa mõtlesid sellele kui õudsele, tasus ainult meenutada seda, mida sa olid vilksamisi näinud orkide ja Morgothi tulimadude aretamisest, ja sa teadsid et olid õnnelik ja et sul oli vedanud.
Ja teie, Morgothi noldoritest orjad, ei lasknud end murda ning paindusite vaid veidi. Te kaevasite oma kriiskavalt vähesest uneajast varastatud hetkedel, muidu kaenla alla või niuderäbalatesse peidetud kaabitsate abil, vajadusel kasvõi oma kaaslaste luudega, kõige salajasemaid käike sinna, kus kalju oli järeleandlikum ja õhem. See oli aeglane töö, vähese edulootusega töö, aga ükski teist ei reetnud seda saladust, isegi ei mõelnud sellele. Ka siis, kui mõni igavlev orkipealik nad elusalt nülgida laskis, et vaid karjumist kuulata.
karjumine ja suurte sepapadade töö – välja pääsenud, oli just vaikus see ülim nauding, mida sa enam igatsedagi ei osanud, aga mis võttis su oma rüppe ja andis sulle tagasi mälestuse sellest, kes sa oled ja olid. Mitte et sellest teadmisest sulle kokkuvõttes suurt kasu oleks tõsunud.
Te olite üksteisele ustavad, sest kui seal vanglas üldse oli võimalik elada, siis üksteisele lojaalsena.
Teil olid järjekorrad. Et kes võib millal põgeneda. Vahed tuli hoida pikad, et mitte kahtlust äratada. Te peitsite oma hõimlaste laipu, et need õigel hetkel välja tuua ja põgenemiselt tähelepanu kõrvale juhtida.
See nõudis enesedistsipliini imesid. Teada, et on olemas väljapääs ja ikkagi kannatada, kujuteldamatult kannatada, mõõtmatult palju pimedust, tuld ja väsimust täis aega.
Janu.
Punane.
Kõrbevate kudede lõhn.
Ja kui sa väljas olid, ei uskunud su hõimlased, et sa võid olla vaimult muutmata, võid mitte olla reetur, võid olla vapper, ennastohjeldav, murdumatu.
Nad
ei
uskunud.
Ja see oli see viimane kõrs. Nad haletsesid, sind, haletsesid jah põlgasid korraga. Su vend Gwaeron, kes on nõunik Fingolfini enda paremal käel, vaatas sind nagu looma, kel oleks parem kui talle kiiresti lõpp peale tehtaks.
Mite sina ei reetnud neid, vaid nemad sinu.
Nemad reetsid sinu.
Ja tõesti, sul ei ole enam lojaalsust nende suhtes, kes sulle selja pöörasid, sul ei ole enam kaastunnet nende suhtes, kes nii vähe teavad, mida kannatused tähendavad, aga endast nii palju arvavad.
Las nad põleda, las nad näha, kuhu viib nende endi edev ülbus ja eneseimetlus.
Ja küllap ükskord langeb ka Must Isand, sest miski Ardal pole igavene, ja kui nad kõik
nad kõik
on kadunud
oled sinagi valmis minema ja puhkama heitma.
Aga enne seda külvad sa kaost, hirmu ja hävingut kuhu ulatud.
|
Ilukirjanduslik sissejuhatus, mis loob meeleolu ja räägib lahti tausta. See on ühtne lugu, milles on üsna vähe fakte ja üsna palju tunnetust. Seda ei pea meelde jätma ega üle lugema rohkem kui kord-paar.
|
- Sul on vanem vend Gwaeron (nime järgi võid ilmselt juba oletada, et see on Aweron), kes on kuninga nõunik ja sinuga pärast vangist põgenemist vaid väga napilt suhelnud. Kuskil Aegnori ja Angrodi maal kaugel idas on õepoeg ka, aga rohkem lähedasi veresugulasi sul siinpool merd ei ela.
- Vangi võeti sind umbes 40 aastat tagasi
- Vabaks pääsesid umbes 6 aastat tagasi.
- Sa olid enne vangistust sepp, aga pärast ajavad sepistamine ja sepikojad üldse sind mõnevõrra iiveldama. Et midagi teha ja mitte väga kahtlane ja mossitav välja näha, teed sa igipõlevaid lampe. Valinoris vähe kasutust leidnud (sest seal oli nagunii kogu aeg valge) meetod, Feanori tehnoloogia, sinu disain. Mitte et sa neid nüüd väga tihti ja väga palju meisterdaksid (nende tegemine ongi õnneks õudselt aeganõudev ja vahepeal peavad nad lihtsalt seisma valguse käes, et seda endasse koguda), aga neid sa igavuse peletamiseks vahel teed.
- Komme on (siin, Keskmaal), et kõik, kes sobivad relvakandmiseks ja kel on vähegi selleks võimeid ja soont, teenivad ka sõdalasena piiramisel. Sinule pole keegi vastavat pakkumist teinud, sest mõnede jaoks oled sina ju kahtlane element, ja teised leiavad, et sa oled füüsiliselt ikka veel liiga nõrk. (Viimase arvamuse tekke nimel oled sa mõnevõrra tööd teinud.) Aga sa oled garnisonile andnud omajagu infot Angbandi eripärade kohta ja nemad on sinust kõrges arvamises kui Meie Poole Kõvast Mehest, kes tuli vaenlase leerist tagasi, kasulikku infot täis. (S.t. loogika siinkohal naaatukene longab, aga mänguväliselt me vaatasime sinu rolli ja siis vaatasime kuninga garnisoni koosseisu, ja saime aru, et kui me kirjutame kasvõi õhkkerge kahtlustuse kas Chloele või Logerinile sisse, panevad nad su mängu alguses keldrisse kinni, ja niipalju siis sellest. Samas, kui nad seda ikkagi teevad, ära jäta lootust! Elu keerdkäigud on kummalised ning abi võib tulla kõige ootamatumast allikast.)
- Oma fataalse kaosekülvamise ja kättemaksu tee võtsid sa otseselt jalge alla umbes 4 aastat tagasi.
- Mul ei ole ikka veel ideed, kuidas sa orkidega kontaktid lõid, aga need on sul olemas. (Orkide pealikku mängib Vints). Morgothlased loevad sind endi hulka kuuluvaks, kuigi see ei ole faktiliselt tõsi. Lojaalsuste koha pealt võiks vast Dark Knighti Jokkerit eeskujuks tuua
- Mõni aeg tagasi laekus ravitsejate juurde – sa suhtled põhiliselt nendega, sest teised vaatavad sinust suuremalt jaolt ikka veel mööda, ja kui sa tahad jätta muljet, et sa soovid ühiskonda taassulanduda, ei saa ju omaeti erakuna ringi käia – patsiendina üks, kes varem ise ravis (ja haletses) (kuigi ta vahest ei olnudki nende seast, kes kõige hullemini todistasid ja „hingepõhja vaatamist“ üritasid praktiseerida). Ühesõnaga, Salwenie (ravitseja, mängib soomlanna Salme) oli liige saatkonnast, mis läks Nan Dungorthebi inimestele ütlema, et nad tulevad Hithlumi läbi väga halva koha.
Nüüd on ta tagasi, ühena kahest selle saatkonna liikmest, teised on kadunud. Üks ravitseja läks veel koos saatkonnaga kõige liha teed, ja pihutäis sõdureid ka.
Lisaks on aga tulemas terve hiidleer inimesi, keda Fingolfin tahab oma liitlasteks sõjas Morgothi vastu.
- Iseenesest see võiks olla sinu kattevari-missioon. Minna ja otsida neid kadunud saadikuid, kuna
- Ravitsejad on sinu vastu ainsana „lahked olnud“
- Tõestamaks oma usaldusväärsust päästes oma hõimlasi (eriti hea oleks, kui õnnestukski mõni üles leida. Tõsi, mis sa temaga edasi teed, on juba kujutlusvõime ja olukorra küsimus).
- Sul on hingeline side igasuguste kannatanute ja vigastatutega ning kahtlemata olid nii see ravitseja kui see sõdalane, kes tagasi tulid (paljajalu ja nälginuna, silmad tühjad), peast mõnevõrra segi. Eeldused on, et kui kusagil on veel mõned saadikud elus, on nendega samamoodi. Nii et sa võid apelleerida vaimsele sidemele, (kaas)tundele vms.
- Nad saadavad otsimissalga kindlasti välja, võiks oletada, et Fingon (mängib zarvik), kes on tuntud kui Vapper (ja peaks olema tuntud kui päästjakompleksiga tulipea, aga õigupoolest on ta selle oma impulsiivse uljusega suhteliselt veidi sümpaatsem kui ülejäänud Hithlumi elanikud) asub seda juhtima. Tõenäoliselt ta võtaks su vabatahtlikuna kaasa, kui sa õigel hetkel küsid.
- Talvel juhtus säärane veider lugu: kuna sul oli tarvis saada kontakti ühe orkisalgaga ida pool ning parasjagu ei olnud selleks muud võimalust kui üle Angbandi teade saata, tuli sul ehitada metsa üks totter must altar, sinna veidi oma verd valada (olgem ausad, väike sisselõige ei ole eriline probleem enam) ja siis oma teade sel moel teele saata.
Sa valisid küll väga kohta ning kasutasid materjale, mille saab kähku pärast jälle loodusesse sulatada, aga täiesti fenomenaalse ebaõnne tulemusena koperdas altari otsa üks tädike (mängib Dwar) inimeste hulgast, kes oli ilmselt tulnud mingit viimast sügisest seenesaaki koguma vms. Igatahes, tädi sind ei näinud, sest sina kuulsid teda ammu enne, kui ta kohale jõudis ja varjusid kiiresti, aga tädi läks altarit näppima ja noh, sellised asjad annavad kõva tagasilöögi, kui käsitseja ei tea, mida ta teeb.
Nii et tädi läks peast segi nagu lõngakera kassipoja käes ja on sest saati puruhull. Ravitsejad on püüdnud midagi teha, aga paistab, et asi on pöördumatu ja üldse, lossis elavad inimesed näivad üldse arvavat, et tegu on loomuliku sündmusega ja et seal polegi midagi ravida.
(Inimesed lähevad üldse väga kergesti katki.)
Tädi paistab ohutu ning ega ta sind ei näinud, nii et sa pole tema vastu midagi ette võtnud. Aga sa oled teda pigem vältinud, kui võimalik. Kindluse mõttes.
- Sa tead, et seoses inimeste liikumisega ning ähvardava liiduga on Morgoth saatnud väesalku Hithlumi ja inimeste leeri poole. Kuid noldorite piirivalve on suhteliselt tõhus ja inimestel on ilmselgelt kõvasti õnne, sest seni pole orkid midagi erilist saavutanud. Praegu peaks Hithlumi alade piiri taga kükitama vähemalt ühe orkisalkkonna jäänused, kel on laias laastus 2 eesmärki:
- Arvata umbes 400 aastat tagasi mattis üks sõjakäigult naasev orkisalk, kel oli vägevast maiast pealik, ühte teatavasse kohta maha oma aarde. See koht on praegu tuntud lihtsalt kui Kääbas, ning aare seal sees on neetud. (Too maia pani sinna peale lõksu kõigi võõraste avastajate tarvis). Orkid muidugi tahaks saada aardele küüned taha, aga mitte seda ise üles kaevata, sest see on üks kuri needus igatahes, isegi kui keegi täpselt ei tea, milles ta seisneb.
Mida sina tahad, on sinu otsustada, kuigi me loodame, et sa tahad needust lahti päästa.
|
Punkthaaval välja toodud rollielemendid. Iga fakt eraldi, mõned olulised, paljud ebaolulised kuid ainult minule teada. Nende väljaotsimine ilukirjanduslikust tekstist oleks keeruline. Neid teha ja muuta on lihtsam, kui terveid lõike ümber kirjutada ja sünkroonis hoida.
|
- Ja mida meie tahaks, (see on nüüd mänguvälise struktuuriga aga täiesti sisuline märkus) on, et sa juhiks vähemalt osa inimestest, näiteks nood, keda marachialasteks hüütakse ja kelle hulgast väike salkkond juba tükk aega Hithlumis elab, sinna Kääpa juurde, kinnitades, et sinna on maetud nonde sealelajate juht, vanamees, keda hüüti nii Aradaniks kui Malachiks (mängib Attila), ja kes kevadel oli käinud oma hõimu rändava juures ja siis naasnud. Tegelikult on ta üsna värskelt, paari päeva eest tagasi jõudnud (tuli teist, pikemat ja ohutmat, teed) ning end jälle oma naise ja väimehe ja muu pere seas sisse seadnud, aga rändav hõimuosa ju seda ei tea.
- Mida sa veel räägid, miks Malach surnud on jms, on suhteliselt sinu enda asi.
Muuhulgas on ka kindel, et seal haua ümber passib salkkond orke.
- orkid loomulikult tahavad ka liitu nurja ajada, inimesi ja haldjaid maha tappa ning nende liha ja raha ja naha ja kõik muu endale võtta. Mõned vangid ka, kes peale küsitlemist Morgothi küsitlejate poolt – ja laias laastus on sinu hinnangu järgi küsitlemine Morgothi küsitlejate poolt enam-vähem kõige hullem asi, mis võiks kellegagi juhtuda – heidetakse Thangorodrimi mäe alla igavesse pimedusse, sepapadade kuumusesse.
Iseasi, et orke ei ole siin massiivse lahingtegevuse jaoks piisavalt ning nad saavad toimida vaid väledate löögirühmadena, kes ründavad ja kohe jälle taanduvad, püüdes eelnevalt võimalkult efektiivselt tegutseda.
Märkus (väga mänguväline): see ei ole lahinglarp ja jooksev põhiintriig ei ole inimesed+haldjad versus orkid.
|
Märgake, et siin selgitatakse mida sellise rolliga mängus võiks teha
|
